Ta on Eesti poliitika paipoiss. Kõik suhtuvad temasse sümpaatiaga. Küsi, kellelt tahad, vastused on ikka samad: hea lastetoaga, viisakas, sõbralik, alati valmis kompromissideks, eesmärgile orienteeritud, temaga on võimatu tülli minna jne. Ta saab Keskerakonna häältemagnetina ja staažika opositsioonipoliitikuna valitsevate erakondade eestvedajatega erakordselt hästi läbi. Kõik respekteerivad teda. Aga pärast 16 aastat aktiivses poliitikas kaasalöömist on Jüri Ratasel (37) sellest villand. Miks muidu kandideerib ta jõuliselt Eesti olümpiakomitee presidendiks? Prestiižne ametikoht oleks soliidne vaheldus närvilisele poliitikutööle, seda enam et sport on juba lapsepõlvest saati olnud tema suur kirg. Ja Keskerakonnal ei ole praegu just kõige kuldsem aeg… Oleks elegantne vahetada riigikogu aseesimehe koht EOK presidenditooli vastu. Kuid Jüri ei läheks sinna ainult aupaistes istuma, ta tahab palju ära teha. Ta sai eelvalimistel kõige suurema toetuse, 50 EOK liikme hääled. Vilunud poliitikuna oskab ta kõlavalt ja kaasahaaravalt rääkida, õigetele kohtadele vajutada, suhteid kasutada. Kas kannapööre poliitikust auväärseks spordijuhiks õnnestub? Kahe nädala pärast on vastus käes.