26. aprilli õhtul puhkesid Tallinnas rahutused ja vandaalitsemine, mille käigus sai linn purustusi, mille sarnaseid pole ta näinud pärast Punaarmee õhurünnakut 1944. aastal. Tänavarahutustes pole Tallinnas teadaolevalt inimesi hukkunud aga pärast 1918. aastat. Rahutuste ajendiks oli Eesti valitsuse otsus alustada pronkssõduriks kutsutud Nõukogude monumendi juures väljakaevamisi, hilisema väljavaatega monument sõjaväekalmistule teisaldada. Algselt käsitlesid nii Eesti riigivõim kui meie liitlased toimuvat lokaalse rüüstamisena, mis on Eesti siseasi. Välismaiste õhutajate rolli hinnati ennekõike propagandistlikuks. Hiljem on aga järk-järgult selgunud, et Moskva sekkumine väljendub märksa enamates ning konkreetsemates asjades. RKK loodud töögrupp on püüdnud praegu olemasoleva info põhjal kaardistada, kus ja kuidas oli Tallinna „kristallöös” mängus Moskva käsi. Analüüs baseerub avalikul infol ning vestlustel Eesti riigiametnikega. Alltoodud käsitlus on äärmiselt esialgne ning lakooniline, meie püüdluseks on olnud vaid kokku koondada praeguseks teadaolevad faktid. Meie info on ühest küljest kindlalt puudulik, teisest küljest on aga ka sfääre – nagu näiteks Vene meedia desinformatsioonikampaania – mida just allikmaterjali rohkuse tõttu ei ole kiirkokkuvõttes, nagu alljärgnev, võimalik ammendavalt lahata ja mille puhul me seetõttu toome esile vaid fakte, mida peame kõige olulisemateks ning sündmusi potentsiaalselt mõjutanuteks.