Tiigrituur katsetab kaheksal päeval pööraste IT-lahenduste vastupidavust

Snaige külmkapp ja Microlinki arvuti kokku panna? Hmmm... mõtleb Tiiger. Selles oleks oma võlu – kuigi sarnaseid asju on juba mujalgi tehtud. Aga kõik need tunduvad nii keerulised ja vajavad kindlasti tehast, valgetes kitlites uurimis- ja arendusmeeskonda, meeletult raha ja täies elujõus marketingiosakonda. Me ei saa ju seda ometi endale lubada!

Silicon Valley ehk maailma suurima arvutifirmade kontsentratsiooniga piirkond sai alguse ühest garaazhist ja uudsetest ideedest ning vaevalt, et Eesti Nokia jaoks midagi muud vaja on. Tiigrituur üritab omal moel häid mõtteid tekitada, vedades mööda Eestimaad veidi pöörastena tunduvaid ideid, millest märgatav osa on ka tegelikult kokku pandud ühes garaazhis.

Näiteks seesama Leedu Nokiaks ristitud ettevõtmine: külmkapp on igas korralikus kodus elu keskpunkt, seda tunnistavad isegi teletegijad – miks nad muidu saadete sisse külmkapi-juures-käimise pause jätaksid. Ja kui nii edasi mõelda, siis külmkapp on koduarvuti jaoks ideaalne koht: igaühel olemas, alati vooluvõrgus, selle kasutamiseks ei pea maha istuma... Ja tõsiasi, et seda peab püsti seistes kasutama tähendab, et selle taga ei olda kauem kui tänase ilma lugemiseks, kiireks osturetkeks e-kaubamajja või emale teate jätmiseks kulub. Ning kõige lõpuks tuleb Tiigrile veel meelde, et kui arvutis olev elektroonika piisavalt maha jahutada, võiks selle märgatavalt kiiremini käima panna. Teeme ära!

Nagu öeldud, on tuuril sarnaseid projekte teisigi, üks neist seesama lehekülg Eesti Päevalehte, mis täies mahus valmib tuuriplatsil ja tuuri käigus – ning amatööride poolt tehtuna. Lihtsalt soovist näidata, et kõik see valmib täiesti tavaliste arvutite peal ja tegelikult võiks kestahes teha temale meeldivat meediat, olgu see siis leht või tele.

Tõsi, lehte üritame me teha igati tavalisel tasemel, aga tele jaoks on meil oma lahendus, vaese-mehe-CNN: üle interneti saadetud liikuv taustapilt ja reaalajas üle telefoniliinide (täpsemalt küll üle ISDNi) peale monteeritav videokonverents "reporteriga".

Siia võiks veel lisada palju muud, mida pole mõtet üksipulgi lahti seletada: üks katuseni elektroonikat täis ja vajadusel üle satelliidi sidet pidav staabibuss, mis tekitab enda ümber poole kilomeetri raadiuses telefoni- ja internetivälja, videokonverentsid erinevate praktiliste rakenduste proovimiseks, 16-leheküljeline tabloidformaadis ajaleht jpm.

Selle peale võiks muidugi küsida, et mis see kõik siis ka ära ei ole – need nn. igapäevased arvutid sabapidi kokku ja valmis. Külmkapile saag sisse, arvuti kruvidega kinni ja korras. Aga tühjagi, alles tuuri tehes tuleb ilmsiks, et kõik see nõuab siiski veidi rohkem tegijaid, tiba enam aega ja ka garaazh võiks suurem olla. Nii et – ei ole see Silicon Valley järgitegemine midagi nii lihtne.

Selle nädala jooksul leiad Eesti Päevalehe Tiigrituuri küljelt lähemat selgitust nii mõnegi tuuril silma jääva idee kohta, sest need kõik on mõeldud kodus või tööl või koolis järgi proovimiseks.

President Meri avas Tiigrituuri Interneti teel

Eile avas Tiigrituuri patroon president Lennart Meri ürituse Interneti teel oma Paslepa suveresidentsist. Ta rõhutas, et kuigi Internet on inimestele avanud palju võimalusi, ei ole lahenda see meie kõiki probleeme. "Valimise ja otsustamise kohus jääb ikkagi inimesele endale," ütles Meri. President võrdles oma sõnavõtus arvutit raamatuga – omal ajal andis ka raamat paljudele inimestele võimaluse kaasa rääkida ühiskonnale olulistes teemades. Presidendi sõnul võime olla uhked, et Eesti on tajunud, kus asub hetkel kõige kiirema arengu suund ja selle suuna on ka valitsus endale prioriteetseks seadnud. "Internet aitab meil kiiremini järele jõuda Lääne-Euroopale, kuhu me oleme alati kuulunud; see aitab meil kujundada Eestit selliseks, nagu oleme soovinud, " ütles president Meri. "Kümme aastat tagasi ütlesin, et Eesti on teie kätes, täna ütlen, et maailma tarkus on teie kätes. Kasutage seda targasti!"

Ka Tiigrituuril meenutatakse Balti ketti

Täna, mil möödub kümme aastat Balti ketist, meenutatakse seda sündmust ka Interneti kaudu – nimelt Pärnus toimuval Tiigrituuril esitletakse spetsiaalselt selleks tähtpäevaks loodud kodulehekülge. 1989. aasta 23. augustil ühendas umbes kaks miljonit inimest 600 kilomeetri pikkusel trassil oma käed, et demonstreerida balti rahvaste ühtsust, sarnaseid taotlusi ning ühtlasi avaldada protesti Molotov-Ribbentropi pakti tagajärgede vastu. Kodulehekülg aadressil http://www.baltikett.ee annab ülevaate Balti keti taustast ja selle eesmärkidest, samuti on seal väljas hulganisti foto-, audio- ja videomatejali ninng tolleagset dokumentatsiooni.

"Tulevikus peaks sellest leheküljest kujunema Balti koostöö kodulehekülg, kust saab operatiivset infot iga Balti riigi kohta," avaldas Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi lootust. Tema sõnul on tulevikus plaanis luua ka virtuaalne kett Läti ja Leedu koolide õpilaste vahel, mis peaks teoks saama selle aasta sügistalvisel perioodil.

Pedagoogidel võimalus end tasuta täiendada

Tiigrituuri käigus saavad ka üldhariduskoolide õpetajad võimaluse end enne kooli veel tasuta täiendada. Õpetajate telgis viiakse pedagoogidele läbi näidistunde, milles selgitatakse näitlikult, kuidas saab pedagoog oma igapäevast tööd õpilastele atraktiivsemaks muuta. Praktika on näidanud, et õpilased lähevad uute õpetamismeetoditega väga hästi kaasa. Näidistundide läbiviijateks on kohalikud õpetajad, kes aine huvitavamaks tegemiseks juba kasutavad nii arvutit, Internetti kui isekombineeritud õppematerjali. Õpetajate telgi programmi ülesehitamisel on arvestatud iga maakonna eripäraga ja selle kava on igas linnas erinev.

Tiigrituuri esimesel päeval Kuressaares demonstreeris Aste Põhikooli õpetaja Peeter Ramst ilmekalt, kuidas saab pedagoog oma töös kasutada skannerit ning kuidas on võimalik ise õppematejali koostada. Väga huvitava ettekande pidas ka Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Argo Kirss, kes rääkis, kuidas on keemiatunnis võimalik arvutit kasutada ning näidata õpilastele neid aineosakesi, mida tavaliselt palja silmaga näha ei õnnestu – nimelt molekule.

Täna Pärnus osalevad õpetajate telgi programmis ka lapsed, kes demonstreerivad, mida nad on uusi õpetamismeetodeid kasutavate õpetejate juhendamisel omandanud ning milliseid programme selleks kasutanud.