Pea iga päev tuleb mõni teadlasterühm välja avastusega, et bioloogide katseobjektina levinud äädikakärbsel, ladinakeelse nimega Drosophila, on mõni inimesega ühine omadus. Nüüd väidavad nad, et kärbsed magavad nagu meie.

Avastus, et äädikakärbsed magavad, võimaldab teadlastel uurida inimeste und, ütles Californias San Diegos asuva närviteaduste instituudi teadlased.

Näiteks võib kärbse und muuta kofeiini või antihistamiinidega. Teda kaua ärkvel hoides käitub putukas nagu inimene nädalavahetusel kaua magades, seletatakse ajalehes Science.

Äädikakärbsel on olemas mõned molekulid, mis ka imetajatel und reguleerivad, ütles töörühma juht Giulio Tononi.

"Äädikakärbse elektroentsefalogrammi on raske saada, nii tuleb jälgida tema käitumist," ütles Tononi. Tähelepanu pööratakse kärbse vähesele liikuvusele, ärkamisaegadele, suurenenud unevajadusele pikaleveninud ärkveloleku järel ja muudele inimese ja teiste imetajate und iseloomustavatele teguritele.

Reuters - Baltic News Service