Praegu Haanja-Ruusmäe tee ääres tühjalt seisev Plaani kirik peaks mõne aasta pärast olema tõeline usuelu keskus, kui see remonditakse ning juurde ehitatakse klooster 15 mungale ning võõrastemaja, loodab preester Rafael Hinrikus.

1873. aastal ehitatud Plaani kirik on aastakümnete jooksul küll kannatada saanud, kuid pärast remonti täiesti kasutatav. Isa Rafaeli soov on teha sellest kirikust esimene bütsantsi stiilis kirik Eestis. See tähendab Rafaeli sõnul, et ainulaadse ümmarguse kiriku siseseinad kaetakse freskodega. Ka pole kirikus kavas kasutusele võtta elektrienergiat, valgusallikaks saavad küünlad ja õlilambid. Elektrit võib vaja minna üksnes vee soojendamiseks ja muuks selliseks tarbeks, lisab Rafael.

Kiriku naabrusse kavandatav mungaklooster tuleb Rafaeli sõnul sarnane kirikuga, mistõttu ehitusmaterjalina kasutatakse samuti punaseid telliseid ja maakive. Kirik ja klooster peavad sulama kokku üheks tervikuks, ütleb ta. Milline kloostrihoone täpselt tuleb, pole veel selge. Samasse lähedusse plaanitav võõrastemaja on seevastu kavas ehitada palkidest. Võõraste- maja peaks Rafaeli sõnul mahutama umbes 50 inimest ehk bussitäie palverändureid.

Isa Rafael kinnitab, et rajatav klooster ei saa olema kinnine. See tähendab, et inimesed saavad vaadata munkade tegemisi ja eluolu. Kindlasti jäävad aga Rafaeli sõnul munkadele privaatruumid, kuhu ilmikkülalisi ei lubata.

Enne kloostri ja võõrastemaja ehitust soovib Rafael Plaanile ehitada infopunkti, kus elaks paar munka, kes jagaks külalistele teavet kiriku kohta. Infopunkt soovitakse avada juba tuleval suvel.