Keskkonnauuringute keskuse asedirektor Margus Kört ütles, et Eesti kohale tekib osoonihõrendusi vaid loetud kordadel aastas. Praegune auk tekkis 14. septembril, eile oli juba märgata selle leevenemist.

«Osoonihõrendused ilmnevad rohkem oktoobris-novembris,» sõnas Kört. «Õnneks kevaditi, kui päike on intensiivne osooniauke üldjuhul pole.»

Küll aga on põhjust muretseda lõunapoolkera elanikel, kellel praegu on algamas suvi.

Kört kinnitas, et praegune hõrendus ei kujuta ohtu Eestile, ehkki NASA kaardilt paistab meie kohal olev auk ühe suuremana lõunapooluse osooniaugu järel. Kui normaalse osoonikihi paksuseks hinnatakse 300-400 ühikut, siis meie kohal on osoonikiht praegu vaid 200 ühikut, lõunapoolusel alla 100 ühiku paksune.

Osoonikihti hävitavad freoonideks ja haloonideks kutsutavad gaasid, mis pääsevad atmosfääri peamiselt külmutus- ja kliimaseadmetest, aga ka lahustitest, värvidest ja tuletõrjeseadmetest.