Tänavusest palavamad olid nii 1998. kui ka 2002. aasta. Kliimateadlaste kinnitusel viis keskmise temperatuuri alla ilmastikunähtus El Nino, mis sel aastal oli suhteliselt nõrk.

Klimatoloogide sõnul on maapinna keskmine temperatuur tõusnud kogu maailmas 0,45 kraadi võrra keskmisest kõrgemale. Kõik kümme temperatuurimõõtmise ajaloo palavaimat aastat jäävad 1990. aasta järgsesse aega ning nende hulgas on kõik aastad alates 1997. a.

Klimatoloogidel ja meteoroloogidel on küllalt andmeid, et teha järeldusi aja kohta ka enne püsivaid ilmavaatlusi. Teadlaste sõnul ei muutu pilt sugugi paremaks, kui ka varasemat aega arvesse võtta. 1659. a järgsest seitsmest palavaimast aastast kuus jääb aega pärast 1990. aastat. Uurimistulemustest selgub, et viimase poole sajandi jooksul on temperatuur tõusnud peamiselt inimtegevuse, eriti fossiilkütuste põletamise tagajärjel.

Kesk-Euroopas oli möödunud suvi kõigi aegade palavaim ja seda mitte ainult 1781. a alanud püsivate ilmavaatluste ajaloo jooksul. Ajaloolisi materjale uurides ja järeldusi tehes ilmneb, et tänavune suvi oli Kesk-Euroopa kuumim 1500. aastast peale.

Uus aasta veelgi kuumem

Tulevaks aastaks ennustatakse keskmise õhutemperatuuri tõusu maailmas 0,38–0,62 kraadi võrra, mille järgi jääb 2004. aasta soojuse poolest teisele kohale. Meteoroloogid tuletavad meelde, et tegu on siiski vaid ennustusega. Samas ei usu nad, et tingimused, milles tuleva aasta ilm kujuneb, muutuksid.

Meteoroloogid soovitavad saabuva aasta augustis Itaaliat ja teisi Vahemere-äärseid riike mitte külastada. Palavus võib seal põhjaeurooplasele lihtsalt tapvaks osutuda. Meteoroloogid hoiatavad, et samasugune kuumus võib tabada ka meie piirkonda, jäädes siinkandis esialgu siiski erandlikuks nähtuseks.

Palavus nõudis suvel Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades, Portugalis ja Hispaanias ühtekokku 21 000 inimese elu. Arstide sõnul võib see arv suuremgi olla ja tõenäoliselt ongi, sest eeltoodud arvu puhul arvestatakse vaid otseselt palavuse tagajärjel surnud inimesi. Ka tõid kuumad ilmad kaasa suured metsatulekahjud Lõuna- ja Ida-Euroopas.

Kuum ja külm käsikäes

Vastukaaluks palavusele Euroopas oli tänavune suvi Põhja-Hiinas ja Jaapanis erakordselt jahe. Lõuna-Hiinas purunesid samal ajal aga sarnaselt Euroopaga kuumarekordid.

Erakordselt palavale suvele eelnes erakordselt külm talv. Venemaal langes temperatuur koguni 45 külmakraadini. Mongoolias oli juba kolmandat aastat järjest suvi erakordselt kuiv ja talv jällegi väga külm. Samal ajal Euroopa kuumalainega valitses Lõuna-Ameerikas väga külm talv. Peruu kõrgmaal langes temperatuur juulis kohati alla 20 miinuskraadi ning üle 200 inimese külmus surnuks.

2002. aastal oli osooniauk Antarktika kohal kõigi aegade väikseim ja lagunes septembris koguni kaheks. Tänavune aasta sundis aga mulluse kergendus-ohke tagasi võtma – osooniauk paisus enneolematult suureks, ulatudes kohati 28 miljoni ruutkilomeetrini.

Ka paistis lõppev aasta silma tugevate tormide sagedase esinemise poolest. Tormid tegid suurt kahju Põhja-Ameerikas ning Vaikse ookeani piirkonnas. Ka venis tänavune tormihooaeg mitmel pool maailmas tavapärasest tunduvalt pikemaks.

Kliimamuutus põhjustas katastroofe

Äärmuslike ilmaolude skaala oli tänavu maailmas väga lai. Allpool on toodud tühine osa kliimamuutusest tingitud loodusõnnetustest lõppeval aastal maailmas.

• Registreeriti üks tugevamaid madalrõhkkondi kogu Vaikse ookeani ilmavaatluste ajaloos. Tuul madalrõhkkonna mõjupiirkonnas tõusis üle 300 km/t, hävitades rohkem kui 15 küla Vaikse ookeani lõunaosas Tikopia saarel.

• Jaanuari algul hukkusid tugevate tormide ja vihmasadude tagajärjel Euroopas inimesed, kümned tuhanded majad olid üleujutatud. Tulvad lõhkusid teid ning segasid jõeliiklust Saksamaal ja Portugalis.

• Lõuna-Aasias sai ligi 400 inimest surma külmalaines. Üksnes Bangladeshis hukkus üle 260 inimese, kui temperatuur langes ootamatult alla nulli.

• Lesothos Lõuna-Aafrikas hävitasid tavatud vihmad, ootamatu pakane ja tugevad tormid viljasaagi ja põhjustasid näljahäda. Kohalike talunike kinnitusel pole sealkandis iial ette tulnud pakast suveajal ning viiteid sellisele nähtusele pole isegi rahvapärimustes.

• Brasiilias Rio de Janeiro lähedal sai 16 inimest surma paduvihmadest tingitud mudavooludes. Malawis jäid tuhanded inimesed tulvade tagajärjel kodutuks.

• Jaanuari keskpaiku algas Austraalias sealse ajaloo tõsiseim põud, mille tõt-tu vähenes talinisusaak vähemalt kümnendiku võrra. Lambaid suri niipalju, et riigis kasvatatavate lammaste koguhulk kahanes 1920. aastate tasemele.

Kui inimeste eluviis kiiresti ei muutu, kujunevad eelolev aasta ja järgnevad veel õnnetusrohkemaks.

Arni Alandi