Baltikumi esimesed raadiod toodeti Tartu Telefonivabrikus 1924. aastal. 15. detsembril 1937. alustati Eestis ka regulaarseid raadiosaateid. Esimesena läks eetrisse Raimund Kulli muusikaline pala “Kodumaa”. Raadioaparaate oli selleks ajaks Eestimaa kodudes juba 34 000.

Esimene raadiomast pandi püsti enam-vähem täpselt Eesti keskele, et kogu maa saaks kaetud. Mast oli 197 m kõrge ja kaalus 78 tonni. Masti purustasid 1941. aastal taganevad punaarmeelased.

Tartu Linnamuuseumi näitusel “Halloo! Halloo!” on põhilised eksponaadid Tartu Telefonivabriku ja Tallinna Raadiotehase RET tooted. Näituse vanimateks eksponaatideks on 1927. aastal toodetud detektorraadio, mida sai kuulata kõrvaklappidega, ja seinatelefon 1930. aastast.

Aparaatide seas eksootilisim on ilmselt 1958. aastal Moskva oblastis kokku pandud petrooleumraadio, mille ametlik nimi on termoelektrigeneraatoriga töötav raadiovastuvõtja TEGK – 2. Selline aparaat oli kasutusel kunagise suure kodumaa paljudes nurkades, kuhu elekter veel jõudnud ei olnud.

Tänapäeva tippelektroonika kõrval mõjuvad omaaegsed aparaadid üsna kummalistena. Ilmselt pole eriti tõenäoline, et mõni elektroonikaettevõte hakkaks taas tootma raadioaparaati, mis ületab suuruselt ja kaalult muusikakeskust. Igatahes näevad ajaloolised masinavärgid üsna head välja ja oleksid näituse koostajate hinnangul täiesti kasutuskõlblikud praegugi, kui sagedustega probleeme ei tekiks.

Raadio ja telefoni ajalugu

• Raadio ajalugu algab 1896. aastast, mil vene matemaatik Aleksandr Popov suutis oma vastuvõtjaga kinni püüda 200 meetri kauguselt saadetud signaali.

• Telefoni ajalugu algab märksa kaugemalt. Nii kirjeldas 1671. aastal inglane Sir Samuel Moreland 6-meetrist trompetitaolist eset, millega oli võimalik kuni 4 kilomeetri tagant hääli püüda.

• Telefoni nimigi on võetud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab – “kauge hääl”.

• 1876. aastal tuli mängu Alexander Graham Bell, kes leiutas nn Belli toru, mis on juba tänapäevase telefoni otsene eelkäija.