Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas kehtetuks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15-4 lg 2, kuid kohus lükkas selle otsuse jõustumise edasi 6 kuu võrra, et anda seadusandjale aega viia regulatsioon Põhiseadusega kooskõlla.

Nende sätete kohaselt on omanikul kohustus taluda tema kinnistule enne 1999. aasta 1. aprilli püstitatud tehnorajatist (näiteks kütte-, veevarustustorustik, elektrivõrk) selle eest tasu saamata.

Talumiskohustuse eesmärgiks on üldine elektri-, gaasi- ja muude ühenduste tagamine. Enamik tehnorajatisi on ehitatud enne 1999. aasta 1. aprilli ning tasuta talumiskohustus puudutab väga suurt hulka kinnistute omanikke. Seni kehtinud korra järgi sai talumiskohustust vaidlustada vaid juhul, kui tehnorajatist ei kasutata enam eesmärgipäraselt.

Kohus leidis, et omandiõigust võib demokraatlikus riigis piirata, kuid see peab olema proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Riigikohus märkis, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse vastavas sättes sisalduv piirang ei ole mõõdukas, sest kinnistu omanik saab talumiskohustust vaidlustada ja nõuda tehnorajatise kõrvaldamist vaid siis, kui tehnorajatis ei ole enam eesmärgipärases kasutuses. Õigus omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada on ebaproportsionaalselt piiratud ning säte on seetõttu põhiseadusega vastuolus.

Riigikohus leidis, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse sätetele antud õiguslik hinnang puudutab ka teisi tehnorajatiste ja -võrkudega seonduvaid norme, mistõttu võib osutuda vajalikuks tehnorajatisi puudutava regulatsiooni terviklik korrigeerimine.