Linnavalitsuse pressiesindaja Maarja-Liis Arujärv ütles, et pered, kes toetusest vahepeal ekslikult ilma jäeti, võivad sünnitoetuse taotluse esitada kuue kuu jooksul pärast lapse sündi ning 5000-kroonine toetus makstakse neile välja.

“Lükkasime selle tingimuse jõustumise edasi, et jõuaksime tulevasi emasid rohkem teavitada sellest, et võimalikult varane rasedusega arvelevõtmine on nii lapse kui ka ema enda tervise huvides,” selgitas abilinnapea Diana Ingerainen. “Mitte ilma-asjata ei rõhuta arstid, et tulevase lapse tervisele pannakse alus esimesel kolmel raseduskuul, mil kujunevad välja lapse elu-tähtsad organid.” Niisugune kord kehtib Ingeraineni sõnul toetuste saamisel ka Soomes.

Abilinnapea väitel võib selline nõue näiteks päästa elu ka paljudel sellistel lastel, kelle ema on HIV-positiivne. “Mida varem alustada sellise ema raviga, seda tõenäolisem on, et laps pole sündides HIV-positiivne,” seletas Ingerainen.

Arstid toetavad linna

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiu-ametist öeldi Eesti Päevalehele möödunud nädala lõpul, et vaid üksikud pered on kurtnud, et jäid tagantjärele kehtima hakanud nõude tõttu toetusest ilma. Mitme ämmaemanda ja naiste-arsti sõnul on lapseootel emad siiski agarad arstile pöörduma. Tavaliselt tehakse seda 6. kuni 8. rasedusnädalal. Nii Ida-Tallinna keskhaigla kui ka Pelgulinna sünnitusmaja naistenõuandla kinnitasid, et teevad omalt poolt kõik, et rasedad naised võimalikult kiiresti arstile pääseksid. Soovitav on oma seisundit registratuuris selgelt väljendada.

Eesti Lastearstide Selts, Tallinna Perearstide Selts, Eesti Naistearstide Selts ja Lastekaitse Liit on esitanud linnale toetuskirja sooviga, et sünnitoetuse saamisel kehtiks emadele edasi nõue end hiljemalt 12 nädalaks rasedusega arvele võtta. Tudengitest emadele on nõue kestnud juba mitu aastat.