Toetudes Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringutele, aitaks terviseandmete digitaliseerimine Eestis päästa aastas vähemalt 12 inimelu rohkem ning vähendada ravivigade arvu hinnanguliselt 600 võrra, teatas sotsiaalministeerium.

Väheneksid ka ravimite konflikti tõttu saadud tervisekahjustused.

Sotsiaalministri sõnul mõjutavad eri haigused kompleksselt inimese ravi tulemust. „Arst peab teadma milliseid ravimeid patsient võtab või on võtnud. Inimene sageli unustab tarvitatud ravimite nimed. Inimene ei oska hinnata, millised ravimid või kaasuvad diagnoosid võivad mõjutada antud haigusjuhtumit ja selle raviskeemi – seda oskab hinnata raviarst,” sõnas Aab.

Sotsiaalministeeriumi terviseinfo- ja analüüsiosakonna juhataja Kaja Kuivjõe sõnul võimaldab digilugu saada arstil patsiendi kohta kätte täieliku info. „Digilugu võimaldab jälgida haiguse kulgu ajas. Näiteks kroonilise haiguse puhul saab arst hinnata, kas see süveneb või mitte,” ütles Kuivjõgi.

Kuivjõe sõnul võimaldab digilugu esimest korda hakata hindama ka süsteemi tervikuna iga konkreetse haigusjuhtumi kontekstis. „Senised andmed paiknevad erinevates raviasutustes ega liigu piisavalt patsiendiga kaasa. Digiloo puhul saab hinnata millises ravietapis on puudujääke olnud – kas ennetustegevuses, aktiivravis, taastusravis või hooldusravis,” ütles osakonna juhataja.

Digilugu võimaldab säästa arstide aega dubleerivate andmesisestuste arvelt - kui üks arst on andmed juba sisestanud, siis ei pea teine arst seda otsast peale uuesti tegema. Sellest tulenevalt saab tunduvalt kiiremini süsteemist kätte erinevad tõendid, saatekirjad ja aruanded.

Ministri sõnul on üheks suurimaks hirmuks digiloo teenuse juurutamisel andmete lekkimine. „Patsiendid kardavad, et tema andmeid võivad vaadata arstid, kellel seda vajadust pole,” ütles Aab.

Aabi sõnul võimaldab digimaailm andmete õiget kasutamist tegelikult palju paremini jälgida, sest igast andmevaatamisest jääb maha jälg. „Kui paberil tervisekaardi vaatamisest ei jää mingit märki maha, siis digimaailmas on kuritarvitus tuvastatav,” sõnas Aab. „Riik tagab andmete turvalise töötlemise ja läbipaistvad reeglid, samuti järelevalve ja sanktsioonid.”

Digiloo andmetele on juurdepääs võimalik ainult patsientide ravi eesmärkidel. Muudel põhjustel otsustab patsient ise kas ta väljastab digiloos olevaid andmeid või mitte.

Tehnoloogiliselt kaitstakse digiloo andmeid kõrgeimal tasemel,– turvalisustase on võrreldav pankadega. Digiloo infosüsteem vastab täielikult ISKE standardile (milles rakendatakse kokku 680 turbemeedet).

Digitaalne terviselugu võetakse kasutusele 2008. aasta lõpuks, kokku kulub projektide elluviimiseks 36 miljonit krooni.