Üle-eestilise arsti juurde registreerimise süsteemiga jõuab lõpule paari aasta eest alustatud e-tervise projekt, mis sisaldab digitaalset terviselugu, elektroonilist piltidevahetust, digiretsepti ja ravijärjekorra registratuuri.

Arstide seas visalt populaarsust koguva süsteemi esimesed kolm osa on valmis, viimane ehk e-registratuuri kasutajaliides peaks valmima aasta jooksul.

E-tervise sihtasutuse kommunikatsioonijuht Margit Loikmaa rääkis, et praeguseks on välja töötatud saatekirjade ja vastuste teenused ning ka broneerimisteenused. Esimest võimalust arstid juba kasutavad, broneerimisteenusega ei ole täielikult ühinenud aga veel ükski tervishoiuteenuse osutaja.

„Samal ajal on mitmed raviasutused selleks sisemiselt valmis,” märkis Loikmaa, kelle teada plaanivad Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla süsteemi kasutama hakata uue aasta esimestel kuudel.

Praegu, kui ühtne, kogu riiki hõlmav süsteem puudub, saab interneti teel arsti vastuvõtule registreeruda vaid osas arstikeskustes ja haiglates, kes ise oma veebilehe kaudu digiregistreerimist pakuvad. Järgmisel aastal viivad e-tervise süsteemi arendajad veebiregistratuuri uuele ühisele platvormile ning siis saab patsient otsida endale sobiva arsti ja vastuvõtuaja patsiendiportaali kaudu, mis näitab korraga kõigi tervishoiuteenuse pakkujate võimalusi.

Digilugu kasutatakse vähe

Põhja-Eesti regionaalhaigla avas oma veebilehel digiregistratuuri selle aasta aprillis.

„Oleme rahul, osa inimesi on selle võimaluse üles leidnud. See on patsientidele üks lihtsamaid viise end registreerida ja kui riiklik süsteem valmis saab, liitume kindlasti ka sellega,” rääkis haigla kommunikatsioonijuht Inga Lill.

Tema hinnangul tuleb ühine broneerimissüsteem kasuks, sest sellesse on plaanis koondada kõik eriarstid üle Eesti. Nii saab inimene parima ülevaate, kus ta kõige kiiremini spetsialisti jutule pääseb, ja lihtsamalt valida, millise arsti juurde minna.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lausus, et e-tervise projektiga ei ole siiski kõik päris plaanipäraselt läinud. „Kui IT-arendustega probleeme ei oleks, oleks lust ja lillepidu, aga üldiselt liigub kõik õiges suunas. Tööd on pärssinud riigieelarve kärped,” sõnas ta.

Eelkõige teeb e-tervise arendajatele muret see, et arstid kasutavad juba selle aasta alguses käivitunud digitaalset terviselugu endiselt vähe. Nii on tervishoiuametis registreeritud 1116 asutusest e-tervise sihtasutusega vastava lepingu sõlminud 895 ja tegelikult saadab neist andmeid vaid 246.

„Süsteem toimib, aga meie peame vaatama, et teenuseosutajad sellega ka liituksid,” nentis Pevkur. Küsimusele, kuidas ministeerium arste selleks innustab, vastas minister, et motivatsioon peaks tulema patsientide poolt. Üks põhjuseid, miks digilugu veel juurdunud ei ole, on Pevkuri hinnangul see, et haiglates juba tehtud oma süsteeme on keeruline riigi looduga ühildada.

Digiretseptile tuleb üle minna aasta alguses

•• Eile lõppenud läbirääkimistel haigekassa ning arstide ja apteekrite esindajate vahel sai selgeks, et digiretsepte peavad kõik apteegid vastu võtma 1. jaanuarist.

•• „Nüüd on kõik valmis ja ka apteekrid on meiega nõus, et võime alata,” sõnas haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov. „Loodame, et arstid näevad digiretsepti eeliseid ja võtavad selle hästi vastu. Paari kuuga peaksime saama ilusti üle mindud.”

•• Digiretseptiga saab inimene ravimi apteegist kätte isikut tõendava dokumendi alusel. Kahe kuu jooksul võib apteek senisel moel veel vastu võtta ka paberretsepte, märtsist alates tuleb aga kõik retseptid kanda digitaalsesse andmebaasi. Üldjuhul teeb seda arst ise patsiendile paberretsepti andmata. Kui patsient näiteks koduvisiidil siiski vanamoelise paberretsepti saab, peab selle digiteerima apteeker.

•• Juhul, kui ravimi ostmisel puudub apteegis internetiühendus, saab farmatseut abi retseptikeskuse operaatorteenistuse telefoninumbrilt. Samal numbril lahendatakse ka kõik muud tehnilised probleemid.