Presidendiametist lahkuv Luiz Inácio Lula da Silva tegi Brasiilia valimistel puhta vuugi. Tema juhitav valimisliit „Et Brasiilia jätkaks muutumist” kogus 3. oktoobril enam kui kaks kolmandikku nii esindajatekoja kui ka senati kohtadest. Tema mantlipärijaks tõusnud Dilma Rousseff sai aga pühapäeval presidendivalimiste teises voorus enda taha 56 protsendi brasiillaste hääled.

Rousseff astub seega ametisse esimese naissoost presidendina Brasiilias. Lõuna-Ameerikas on ta peagi kolmas naispresident Argentinat juhtiva Cristina Fernández de Kirchneri ja Costa Rica riigipea Laura Chinchilla kõrval. Brasiilia teab siiski ka oma minevikust vähemalt kahte keisrinnat-regenti, kes juhtisid riiki 19. sajandil.

Karjääridiplomaadi kohalt esimest korda valitavasse ametisse pääsenud Rousseff lubas jätkata Lula edukaid sotsiaalreforme, mis üritavad Brasiiliast demokraatlikku heaoluriiki ehitada.

Töölispartei liikmena on Rousseff küll vasakpoolne, kuid äärmuslikele vooludele on ta selja keeranud. Rousseffi minevik on aga maailmas sensatsiooni tekitanud, sest kuueküm-nendatel osales ta aktiivselt äärmusvasakpoolsete „linnageriljade” tegevuses. Väidetavalt ta ise küll politseinikke ei tapnud, kuid kandis terroristliku rühmituse Rahvusliku Vabastuse Komandod liikmena kolmeaastast vanglakaristust 1970–1972.

Dilma Rousseffi tuntakse ka Brasiilia Raudse Leedina, sest tal olevat pragmaatiline tung algatatud asjad lõpule viia. Esialgu valiti ta ametisse neljaks aastaks, seega ei ole veel kindel, et just tema saab avada 2016. aastal Rio de Janeiro olümpiamängud. Kuid olümpiamängude Brasiiliale saamine oli Lula suur-võiduks.

Rousseff sündis 1947 Bulgaariast põgenenud kommunisti Petar Rusevi ja brasiillannast kooliõpetaja tütrena. Poliitikasse jõudis ta sõjalise hunta vastu mässanud vasakpoolsete liikumiste ridades.

Rousseff on Ameerika ajaloos juba 11. naispresident. Enamik neist on pääsenud ametisse katoliiklikus Lõuna-Ameerikas. Protestantlikus põhjas on nähtud küll naissoost kindralkubernere Kanada eesotsas, kuid USA presidendi amet on jäänud seni kättesaamatuks.

Peronist Chinchillani

Argentina avas naispresidentidele ukse 1974. aastal, kui Juan Domingo Peróni lesk Isabel Martinez de Perón (praegu 79-aastane) oma mehe surma järel presidendiks tõusis. Kaks aastat presidendiametis kummitavad hiljem Hispaaniasse kolinud naist aga siiani, sest kodumaa tahab teda kohtu alla anda.

Boliivia nägi naissoost riigipead 1979–1980, presidendi kohusetäitja Lydia Gueiler Tejada (79) kukutati sõjalise riigi-pöördega. Praegu on ekspresident Boliivia inimõiguste fondi aupresidendiks.

Haiti presidendi kohusetäitjaks oli 1990–1991 sealne ülemkohtunik Ertha Pascal-Trouillot. Poliitiline segadus ja riigipöördekatsed 1991. aastal tõid kaasa ka tema ajutise vahistamise ja põgenemise USA-sse. Praegu elab 67-aastane naine kodumaal poliitikast tagasitõmbu-nuna.

Oma ligi seitsmeaastase ametiaja lõpuni jõudis 1990–1997 ametis olla Nicaragua president Violeta Barrios de Chamorro (81), kes tõusis võimule USA-meelse opositsiooni ühiskandidaadina, võites tookord praegust presidenti Daniel Ortega Saavedrat.

Ecuadori presidendi kohuse-täitjaks oli 1997. aastal kolm päeva sealne asepresident Rosalia Arteaga Serrano (54), kuid parlamendi survel tõrjuti ta ametist ja aasta hiljem kogus ta presidendikandidaadina vaid kolm protsenti häältest. 2007. aastani juhtis ta Amazonase koostöölepingu organisatsiooni.

Janet Jagan päris Guyana presidendi ameti 1997. aastal oma mehelt Cheddi Jaganilt. 1920. aastal Chicagos sündinud USA sotsialist Janet Rosenberg-Jagan jõudis olla Guyana ajaloo esimene naissoost minister (1957– 1961), esimene peaminister (1997) ja president (1997– 1999), kuid oli sunnitud südamerikke tõttu ametist lahkuma ja suri mullu.

Konservatiiv Mireya Elisa Moscoso de Arias (64) oli Panama presidendiks 1999–2004. Ekspresident Arnulfo Ariase lesena tõmmati ta poliitikasse ja teise naisena Ameerikas Chamorro järel võitis ta ka presidendivalimised. Uuesti kandideerida ta aga ei saanud.

Sotsialist Michelle Bachelet Jeria (59) juhtis Tšiilit esimese naispresidendina 2006–2010, kuid kuna ka seal põhiseadus teist järjestikust ametiaega ei luba, ei saa ta uuesti kandideerida enne 2014. aastat.

2007. aastal valiti Argentina presidendiks Nestor Kirchneri abikaasa Christina Fernandez de Kirchner (57), kes võttis ameti üle oma mehelt ja juhib riiki siiani. Nestor suri möödunud laupäeval. Nad mõlemad esindasid populistlikku Justitsialistlikku Parteid.

Laura Chinchilla Miranda (51) astus Costa Rica presidendi ametisse tänavu 8. mail. Rahvuslik Vabastuspartei, mida ta esindab, on vaadetelt lähedane sotsiaaldemokraatidele, presidendiameti võttis ta üle parteikaaslasest Nobeli rahupreemia laureaadilt Oscar Ariaselt.