„Paljud helgemad pead veedavad oma aega klikke või abstraktseid finantsmehhanisme optimeerides, selle asemel et ravida vähktõbe või lahendada maailma probleeme – see on mureks pea igal pool,” sõnab Leopold Parts, kes võitis 2000. aastal üleriigilise matemaatikaolümpiaadi.

Läinud nädalal kirjutas Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson, et pangandus ja õigusteadus nopivad gümnaasiumi järel reaalainete parimad ajud endale, seetõttu ei jõua andekad näiteks inseneriks õppima. Väite kontrollimiseks uuris Eesti Päevaleht, mis on saanud 10–15 aastat tagasi Eestis peetud reaalainete olümpiaadide parimatest. Selgus, et oma erialalt nad enamjaolt ära ei eksi.

Parts tunnistab, et majandust ja juurat õppides oleks tulevane palk kindlasti kõrgem olnud. Kuid keskkooli järel tal muid plaane polnud – juba siis tundusid matemaatika ja informaatika kõige põnevamad. Sarnaselt paljude Eesti noortega läks Parts õppima Eestist väljapoole.

Vaja Eestist lahkuda

„Sinna viis ennekõike uudishimu – tahtmine teada saada, kuidas kuulu järgi maailma parimates koolides asjad on, millise teadusega tegeletakse, mis on põletavamad lahendatavad probleemid,” sõnab Parts, kes omandas doktorikraadi molekulaarbioloogias Cambridge’i ülikoolis ja töötab praegu Toronto ülikooli järeldoktorantuuris geneetikuna. „Parimad mõtted on kodumaata, nad tekivad kohtades, kus on olemas kriitiline mass maailma tippe – seega olen üritanud veeta võimalikult palju aega seal, kus liiguvad teravaimad ideed mind huvitavatel teemadel.”

1998. aastal läks keemiaolümpiaadi võit taas Narva Pähklimäe gümnaasiumisse. Lisaks esikohale läks samasse kooli ka kaks järgnevat kohta, kuid toona Valeria Sizemskaja nime kandnud võitja sai tulemuseks ülivõimsad 95,3 punkti sajast võimalikust. Nüüd töötab Valeria Lulla nime kandev naine teadurina rakendusviroloogia laboris ning lubab, et teadusest lähiajal ei loobu, sest see on elustiil ja kutsumus. „Võib-olla teaduses väga palju raha ei teeni, aga teadlase elustiil on omapärane, võimaldades väga palju reisida, suhelda ning alati on midagi uut ja huvitavat,” ütleb Lulla.