Tõsteliidu presidendi Jaan Talts juuniori ja Leho Pendi jutt on nii vastuoluline, justkui elaksid nad paralleelmaailmades. Eesti Päevaleht pani nende kaks tõeversiooni tehisdialoogina kirja ja jätab lugeja otsustada, kumba uskuda.

Kõnelejad

Tõstja Leho Pent (25)

Üheksalapselisest perest pärit sportlane, suuremateks saavutusteks EM-i 5. koht (2014), kaks U23 pronksi (2012, 2013). Kahe lapse isa.

Ala juht Jaan Talts ­juunior (39)

Tõstmise olümpiavõitja Jaan Taltsi poeg, endine kuulitõukaja (rekord 18.39), ettevõtja, alates 2008. aastast tõsteliidu president.

Eellugu

Rahalises kitsikuses olev Eesti koondis läks alaliidu presidendi isikliku raha toel suure koondisega MM-ile, et püüda olümpiapileteid. Paraku sai Pent rebimises nulli ja lootus teenida meeskonnaga kolm olümpiapiletit kustus. Rio de Janeirosse pääseb tõenäoliselt ainult MM-il neljandaks tulnud Mart Seim. Aasta lõpus jäi hasartmängumaksu nõukogust oodatud rahasüst saamata ja tänavu on sportlaste toetusteks raha pehmelt öeldes nappinud.

Pent: Kordagi pole otse öeldud, et jään stipendiumist täiesti ilma, aga tundus, et asi läheb hapuks, läksin tööle. Olen ühes firmas klienditeenindaja, jaanuaris olid koolitused, täiskohaga alustasin märtsis. Tööpäevad on 12-tunnised.

Jaan Talts juunior
Foto: tosteliit.ee

Talts: Kuulsin seda täiesti juhuslikult linna pealt. Alaliidu ühe parema sportlase kohta võiks infot saada temalt otse. Minuga ei ole Leho sel teemal kordagi rääkinud.

Pent: Naljakas, et ei saada aru: kui sportlasele toetust ei maksta, peab ta tööle minema. Ainult õhust ja armastusest pole keegi tugevaks saanud.

Kommunikatsiooni­probleemid?

Talts: Jaanuaris ta hooaja lõpetamisele ei tulnud, ehkki lubas. Kutsusime juhatuse koosolekule, ei tulnud. Leho teeb trenni Spartas. Samal ajal treenib seal juhatuse liige Erik Kuningas. Ei saa mingeid kommunikatsiooniprobleeme olla.

Pent: Talts ei vasta telefonile, viimased neli kuud telefon kutsub, kuid ei vasta. Aasta lõpetamisele ei läinud, sest teenisin tol päeval juhutööga söögiraha. Olen korduvalt uurinud, millal toimub järgmine juhatuse koosolek. Korra kutsuti, kuid ei saanud osaleda, kuna just sel päeval alustasin töölkäimist.

Talts: See on rumal jutt. Leho ei ole poole aasta jooksul kordagi helistanud.

Pent: Saame kokku, näitan kõnelogi! 5. veebruaril helistasin Taltsile viimati, ta ei vastanud.

Talts: Saame kokku, võtame kõne väljavõtte ja näidaku, mis numbrilt ta helistas! (Eesti Päevalehe hinnangul võiksid nad tõesti kokku saada, küll mitte kõnelogide võrdlemiseks, vaid selleks, et sisulised asjad klaarida – M. R.)

Stipendiumid?

Talts: Täna on Mart Seim ainuke sportlane, kes saab stipendiumi…

Pent: Tänase seisuga see kindlasti nii ei ole. Arvan, et alaliit tasub EOK toetustega võlga Olümpia hotellile, selle tõttu ei näe stipendiume ükski sportlane. (Seim ei soovinud stipendiumi teemat leheveergudel kommenteerida – M. R.)

Pent: ei saada aru: kui sportlasele toetust ei maksta, peab ta tööle minema.

Talts: … juhatuse koosolekul otsustasime, et uued stipiotsused teeme märtsis pärast Eesti meistrivõistlusi. Oleme nelja aasta jooksul Lehosse meeletult panustanud. Kõik kulud kaetud pluss stipendium, mis on võrdne Eesti keskmise netopalgaga. Kurat, kas see on halvasti?! Ideaalsed tingimused! Ta oli mullu sada päeva välislaagris (Lätis ja Hispaanias – M. R.). Millistele Eesti sportlastele on seda võimaldatud? Tänavu hakkame toetama kahte-kolme sportlast, mitte rohkem. Juhatuses ei ole otsust tehtud, kuna me ei saa anda katteta lubadusi. Oleme eelmistel aastatel natuke võimalusi ületanud ja ettevalmistustesse ja stipendiumitesse liiga palju panustanud. Tõsteliit on üks vähim rahastatud alaliit (aasta eelarve üldjuhul
100 000 euro kandis – M. R.). Stipendiumit saab maksta kindlatel alustel. Kuulutatakse välja konkurss ja tuleb saata taotlus. Ootame, et Leho esitaks treeneriga aasta plaanid. Täna me ei tea, mis ta teeb. Võib-olla lõpetab üldse spordi ära?

Pent: See on sulaselge vale. Esitasin visiooni kohe, kui sain alaliidult teate. Mainisin, et kuna mind ei oldud juba mõnda aega toetatud, ei ole esimeseks poolaastaks võimalik tulemusi prognoosida. Öeldi, et pean esimesel võimalusel saatma Eesti meistrivõistlustele ja EM-ile planeeritavad kogusummad, siis saavad avalduse üle vaadata. Saatsin. Vastust ei ole tänaseni.

Talts: Jaanuaris saatis ta meili, et rebib eestikatel 161 kg ja tõukab 200 kg, EM-il 167 kg ja 207 kg (Pendi rekordid on 160 kg ja 197 kg – M. R.). Eestikatel ta ei võistelnud ja EM-ile ka ei lähe. Mille pealt ta tulemused ütles? Need olid üheselt mõistetavalt udunumbrid. Ei ole mõtet ebareaalseid tulemusi anda. Kuulsin jaanuaris, et ta on vigastatud ja eestikatel ei võistle. Kui midagi ütled, tuleb teha. Ja kui ei võistle, tuleb teatada.

Talts: oleme nelja aasta jooksul Lehosse meeletult panustanud.

Pent: Mu treener Alar Seim teatas alaliidule kaks nädalat enne Eesti meistrivõistlusi, et ma ei saa osaleda, kuna ravin vigastust. Eelmisel aastal avastati diski degeneratiivne haigus, see ei ole mind endiselt rahule jätnud. Uuringute vastusele järele minnes sain halva üllatuse: alaliit oli spordimeditsiini keskusele arve maksmata jätnud. Kui tahan sinna minna, pean kõik kohapeal tasuma. Kuna mul ei olnud tol hetkel sentigi, kõndisin sama targalt minema ja sain arsti juurde ja ka planeeritud tervisekontrolli nädal hiljem. Suvest oli arve maksmata ka füsioterapeudile, kelle visiit venis samuti ja ta polnud enam nõus alaliidule arveid esitama, tasuda tuli kohapeal. Praegu on selg kõvasti parem, kuid ravin rahulikult ega kiirusta võistlema, kuna alaliit on mu toetamise lõpetanud ja ka üks võlg on üleval.

Talts: enne kindlasti ülekannet ei tee, kui Leho juhatusega kokku saab.

Talts: Võlg on tühine asi. Vaata suurt pilti. Panustasime mullu MM-i väga palju raha. Projekti nimi oli „Lehole olümpiakoha päästmine”, sest tõstmine saab ühe individuaalse olümpiakoha. Kahte ei saa. Kui Leho ja Mart on mõlemad maailma esinumbrid, peame ühe saatma. Totter süsteem. Oli võimalus tulla MM-il meeskondlikult 24 hulka, me saanuks kolm kohta. Suunasime sinna palju vahendeid. Ja meie eelmise aasta vahendid lõppesid aasta lõpus. See võlg ei ole asi, millest õudne probleem teha. Selle 600 eurot maksame ära kahe nädala jooksul. Kas siis hakkab Leho rohkem tõstma? Millest me räägime? Täna pole me juhatuses üheselt otsustanud, kas oleme nõus 600 eurot maksma. Selle pärast, et asi on läinud isiklike ja väga inetute solvanguteni.

Pent: Kahe nädala eest suhtlesin alaliidu peasekretäriga, kes lubas kahe päeva pärast ühendust võtta. Seda ta ei teinud, vaid hakkas mu kõnesid ja kirju vältima. Mitu päeva. Kuna tegemist oli juba mitmendat korda juhtuva asjaga, ägestusin ja tõesti solvasin teda sellise käitumise pärast. Rahunedes vabandasin kirjalikult oma sõnade eest. Eelmisel nädalal kinnitas Kuningas, et juhatus otsustas mulle eelmise nädala jooksul võla tasuda. Seda tehtud ei ole. Kannete eest vastutab Talts juunior.

Talts: Enne kindlasti ülekannet ei tee, kui Leho juhatusega kokku saab. Minul ei ole Leho vastu mitte mingit isiklikku viha. Absoluutselt! Ma olen teda ka isiklikult palju aidanud. Kui mu isa teda treenis ja ta meie juures elas, oli ta kui perekonnaliige. Oleme saanud väga hästi läbi, ei saagi aru, millest viimase aja isiklik viha minu vastu. Eks kukkumine on valus olnud, aga alati ei ole kõikides hädades keegi teine süüdi.

Leho oskab inimesi omavahel tülli ajada. Ta rääkis endisele treenerile Ahti Uppinile eelmisel aastal, et me pole talle ammu stippi maksnud. Saatsin konto väljavõtte. Uppin küsis: aga miks ta valetab? Lehol on kuue aasta jooksul olnud kuus treenerit. Milles probleem? Kuidas ükski ei sobi? Treeneri ja sportlase vahel peab olema usaldus. Kui sa valetama hakkad, siis saa midagi tulla.

Pent: peasekretär lubas ühendust võtta, aga hakkas mu kõnesid ja kirju vältima.

Leho räägib Sparta saalis, et alaliidul pole raha, sest Talts kandis alaliidu kontolt 10 000 eurot enda kontole. Kõik kuulavad. Ja kandsingi. Mitte 10 000, vaid rohkemgi. Eelmisel aastal maksin isiklikult kontolt alaliidu laagrid ja stipendiumid summas 36 000 eurot. Alaliit on mulle endiselt väga suure summa võlgu. Meil ei olnud sel hetkel vahendeid. Võtsin MM-i projekti, kui oli kindel visioon, ja ütlesin: raisk, lähme, üritame! Saame äkki kolm kohta! Vägev asi, teeme ära!

Siiralt loodan, et Leho ei lõpeta veel tõstmist ja parandab tulemusi. Aga kindlasti saab see raske olema, sest kui eelmistel aastatel ei ole arengut tulnud, miks nüüd peaks?

Pent: Viimasel neljal aastal olen võidelnud vigastustega ja erilist arengut pole olnud (2011. aastal tõstis ta kogusummas 348 kg, tunamullu 356 – M. R.). Samas olen oma kehakaalu tippudele väga lähedal. Tahan edaspidi võistelda tervena. Stipil olles oli alaliidu sund ja nõu. Aga seda kokku ei viida, et vigastatult võistlev sportlane ei saagi areneda.

Leho Pent
Foto: Heiki Rebane

Talts: Küsisin mullu mitu korda: kuidas sul on? Ta ütles peaaegu iga kord, et küll on hea trenni teha, kui kuskilt ei valuta. Et pole aastaid saanud niimoodi harjutada. Loomulikult on alaliidul teatud võistlused, kus tahame, et sportlane võistleks. See on mugavustsoonis istumine, et makske mulle aasta aega stipendiumit, teen detsembris ühe võistluse.

Leho pidi tegema katsevõistluse enne MM-i Tallinna meistrivõistlustel. Ei võistelnud, sest oli oht vigastada. Paar nädalat enne MM-i ütles ta meediale, et tahab kogusummat 20 kilo parandada. Kui sa oled vigane, ei saa seda öelda. Järelikult valetas. Või arvas tõesti, et teeb?

Pent: MM-i põrumisel oli mitmeid tegureid. Kolm nädalat enne võistlemist käisin tervisekontrollis, mu verenäitajad olid traagiliselt kukkunud, viidates ületreeningule. Lisaks hakkas tugevalt valutama selg. Lootsin sellest üle olla, kahjuks ei õnnestunud. Sel aastal plaanin suve alguseks terveks saada ja sügisel MM-il korraliku tulemuse teha.

Mullu suure arenguhüppe teinud Andres Viksi (25) tuleviku kohal on samuti küsimärgid. Üheksa aastat tõstmisega tegelenud Viksi, kes varem teenis leiva lauale ehitaja ja turvamehena, otsustas mullu katsetada, kuidas mõjub tulemustele üksnes spordile keskendumine. Aastaga oli areng muljetavaldav: kuni 105-kiloste meeste hulgas võistleva atleedi mark edenes rebimises 140 kilolt 161-ni, tõukamises 160-lt 190-ni. Viksi sõnul on tõsteliit teda võimaluste piires toetanud ja võlgu ei ole. Sel aastal on seis seni segane. „Jaanuaris saime kokku. Ütlesin, et paraku pole rahata võimalik sporti teha. Lubati leida vahendid, kuid siiani otsitakse,” nentis Viksi, kes saab tänu alaliidule käia vähemalt Dorpati hotellis tasuta söömas. „Käin EM-il ära. Kui selle järel stipendiumite kohta otsust ei tule, tuleb töö leida.” Kuigi ametlikult pole kellelegi peale Mart Seimi stipendiume määratud, on alaliidu president Jaan Talts isiklikult aidanud Viksit ja Mihkel Jalajast.