August on paastumiseks hea kuu. Ma ei pea siin silmas täielikku nädalapikkust veepaastu, mida tehakse harilikult meediku järelevalve all kusagil sanatooriumis või tervisekeskuses, vaid paastumist lihast ja muudest loomsetest toiduainetest (piim, munad, rasv), samuti alkoholist, nagu teeb seda maailma rahvastiku religioonile pühendunud osa. Augustikuisel paastumisel on pikad traditsioonid: katoliiklastel ning õigeusklikel on see seotud kirikukalendriga, täpsemalt Neitsi Maarja taevasse võtmise pühaga (Assumptio Mariae), mis on 15. augustil. Enne seda paastutakse kaks nädalat. Ka muslimite ramadaan langeb aeg-ajalt augustikuusse ning hindudel on lõikuskuul tervelt 13 paastupäeva.

Kuigi Eestis on katoliiklasi ainult 6000 ringis, tundub religioossete mõjutusteta augustipaast – süüa näiteks paar nädalat või kuu aega näiteks ainult puu- ja köögivilju ning marju, sekka pähkleid ja seemneid, ja seda ajal, kui kasvuhooned on tomatitest punased, suvikõrvitsad aina paisuvad, metsad on mustikaid täis ja kurgid uputavad turulette – üldse mitte mingi paast, vaid hoopis puhas rõõm. Pealegi on õues palav ja kes ikka tahab pliidi ääres olla. Siuhti salat lauale ja kõigil on suhtlemiseks rohkem aega. Ei tunne ju keegi ka magustoiduks marjapõõsa kõrval seistes, et peaks ennast sundima sõstraid sööma – isu on, sest veerikkad puu- ja köögiviljad täidavad kõhtu, tangivad vitamiinide ja mineraalidega, niisutavad organismi.