Molière vehkis terve näitekirjanikukarjääri imaginaarse punase rätikuga, vajutas sotsiaalsetele konnasilmadele ega kõhelnud kellegi naeruväärsust luubi alla võtta. „Tartuffe” (1664–1669) on Molière’i skandaalseim näidend. See astus valusalt kandadele paavstimeelsetele õukonna jesuiitidele, kes Louis XIV lähikondlastena silmakirjalikult kuninga autoriteeti õõnestasid. Seega sekkus Molière otseselt poliitikasse ja moraalivaldkonda ning sattus tagakiusamiste, sepitsuste ja sanktsioonide keerisesse. Näidendisse põimitud inimloomusekriitika on aktuaalne tänapäevalgi, ehkki lootus, et keegi tunneb end samamoodi isiklikult puudutatuna kui 17. sajandil, on kahetsusväärselt väike.