Olgu küsimus kuitahes kummaline, on sellele vastus olemas. Näiteks: kui palju nooli tuleks välja lasta, et need varjutaks päikese, nagu juhtus filmis „300“?

Selgub, et pimeduse teke on võimalik, ent ebarealistlikes tingimustes. Siis, kui vibulaskjate kolonni pikkus on 60 meetrit, 120 laskurit meetri kohta, kes lasevad välja 300 noolt sekundis ja päike on loojumas.

Aga kui kiiresti ookeanid veest tühjaks jookseksid, kui teha sügavaimasse punkti ringikujuline portaal raadiusega 10 meetrit, mis avaneb kosmosesse? Huvitaval kombel ei voolaks maailm veest tühjaks.

Kas päike kunagi Briti impeeriumi kohal loojus? Vastus: ei looju nüüdki, aga võib kunagi kauges tulevikus pimeneda, kui ühes teatud punktis saabub päikesevarjutus. Kus? Lugege raamatust.

Kui kaugel on üks inimene üldse kõigist teistest inimestest olnud? Hämmastaval kombel on isegi sellele küsimusele vastus olemas.

Mis siis, kui kogu tormivesi langeks alla üheainsa hiiglasliku piisana? Järeldus: igaks juhuks hoia kaugemale.

Kui kõrgele suudab inimene asju visata? Kas meil on piisavalt energiat, et kogu inimkond planeedilt minema kolida? Mis juhtuks, kui sa üritaksid tavalise Maa lennukiga lennata päikesesüsteemi teiste taevakehade kohal? Kui kõrgelt peaks biifsteek langema, et see oleks maapinnale jõudes korralikult läbi küpsenud?

Neile ja veel paarikümnele pealtnäha totrale küsimusele on antud täiesti teaduslikud vastused. Lisaks teevad kriipsujukudest illustratsioonid raamatu veelgi kirevamaks ja lõbusamaks.

Muide, kui legendaarse automaadi AK-47-ga tulistada maa poole, saaks veojõu ülejäägiga üles tõsta orava. Aga millist relva on vaja, et kergitada inimest?