Muidugi ütleb presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam mu intervjuupalve peale, et parem oleks teha seda sügisel, kui saab läbi president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg ja ühes sellega ka presidendi nõuniku töö.
Ent on ju tänavune vabariigi aastapäev talle presidendi ilmselt tuntuima taustajõuna viimane. Miks mitte pidulikul puhul rääkida? Pärast mõningast veenmist jääb Sildam nõusse.
Kohtume hommikul kell kaheksa Kadriorus presidendi kantselei hoones. Kõigepealt kantselei hubases söögitoas, mis on esialgu tühi. Ent tasapisi hakkab hommikusi sööjaid juurde tulema. Toomas võtab piruka ja tee.

Tundub tore tava, et teil süüakse päeva hakuks koos hommikust. Kas ka sina sööd hommikul siin?
Mina joon hommikukohvi ja võtan kerge eine kodus, lugedes selle kõrvale Postimeest, Eesti Päevalehte, Õhtulehte ning olenedes nädalapäevast kas Ekspressi või Sirpi.

Kas oled presidendi kantseleis töötades tundnud puudust millestki, mis on olemas ajakirjaniku ametis?
Tunnen puudust Juhani Püttsepast [tuntud ajakirjanik ja kirjanik] ja meie ühistest lugude sarjades „30 päevaga ümber Eesti”, „Nelja numbri pööripäev”, „Venemaa enne presidenti” või „Eesti mees võõras sõjas”, kus me kohtusime valdavalt tavaliste inimestega, kes polnud enne ja pärast ajakirjandusse sattunud, ning kirjutasime nende kaudu Eestist, ühel puhul ka Venemaast. See, kuidas Juhani õpetas mind detaile märkama, oli sama oluline nagu Madis Jürgeni [Eesti Ekspressi ajakirjanik] ja Tiina Mägi [teleajakirjanik ja liikumise Kodulinn looja ja juht] roll 20 aastat varem minu ajakirjanduseni jõudmisel.
Aga on juhtunud, et tunnen Kadriorus puudust vabadusest kasutada sõna just nii, nagu seda isiklikult kõige õigemaks pean. See on paratamatu piirang või täpsemalt öeldes enda seatud raam ja keeruline küsimus, kui reljeefselt saab (presidendi) nõunik avalikult avaldada tõepoolest isiklikku arvamust.

Niisiis, Sildam on olnud Toomas Hendrik Ilvese pressinõunik alates 2006. aasta oktoobrist. Tema pika karjääri meenutuslood juba homme ilmuvas LP-s!