Kui valitsuse Ida-Virumaa põlevkivisektori abipaketi esialgu välja käidud versioon teostamatuks osutus, „rõõmustas” see tinglikult öeldes üksnes riigieelarve koostajaid, kes pääsesid üle 20 miljoni euro suuruse augu lappimisest.

Algne avalikkusele esitletud plaan oli vähendada nii ressursi- kui ka saastetasusid. Nüüd on selgunud, et saastetasusid alandada ei saa. Peale selle ei vaadanud keskkonnaministeerium sellele hästi. Kui veel neljapäeval kinnitas rahandusminister Sven Sester üksnes vihjamisi, et Ida-Virumaa abipakett on lubamatu riigiabi ohu tõttu ümber tehtud, siis eilses Eesti Päevalehes ilmunud artikli kohta saadetud kommentaaris kinnitas ta seda juba selgelt.

„Narva otsuse taga olnud eesmärk ei ole muutunud, samas oleme aga vahepealse töö tulemusel leidnud lahenduse, mis lubab riigil jääda „saastaja maksab” põhimõtte juurde ning on paremini vastavuses riigiabi reeglitega,” kirjutas Sester. „Kogu paketi hind jääb samaks – seega valitsus ei ole oma otsusest taganenud, vaid pakub senisest paremat lahendust.”

23 miljonit eurot miinust on kadunud

Mõlema keskkonnatasu vähendamise plaan oleks toetanud põlevkivisektorit umbes 65 miljoni euroga ja tekitanud 2017. aasta eelarvesse, mille koostamine kohe algab, 43 miljoni euro suuruse miinuse. Kuna see plaan osutus teostamatuks, otsustas valitsus saastetasud vähendamata jätta ning langetada plaanitust enam ressursitasusid 2017. aasta ja tagantjärele ka käesoleva aasta eelarvest. Saastetasude alandamise osa esialgses paketis oli pea 27 miljonit eurot, osa sellest rahast oli sihtotstarbeline.

See tähendab, et kui algse plaani järgi oleks järgmise aasta eelarves tulnud kate leida 43 miljonile eurole, siis nüüd umbes 20 miljonile eurole. 23 miljonit eurot miinust on kadunud.

Nii Sester kui ka peaminister Taavi Rõivas rõhutasid, et tasude leevendus põlevkiviettevõtetele igal juhul tuleb.

Miinuse saab oma kraesse käesoleva aasta eelarve, millest ressursitasusid tagasiulatuvalt alandatakse. Rahandusministeeriumi arvutuste järgi on see summa 38,6 miljonit eurot. Summa on suurem, sest 2017. aastal oleks tasusid vähendatud poole aasta pealt. Kuna aga maksulaekumised on sel aastal head olnud, siis miinusesse eelarve kaugeltki ei lähe. 2015. aasta eelarvest tasusid tagantjärele ei alandata. Kokkuvõttes aitab muudetud abipakett põlevkivisektorit sama suure, umbes 65 miljoni euro suuruse summaga.

Nii Sester kui ka peaminister Taavi Rõivas rõhutasid, et tasude leevendus põlevkiviettevõtetele igal juhul tuleb. „Riigi lubatud leevendus on endiselt jõus ja see tuuakse isegi varasemaks,” ütles Rõivas. „See, kui valitsus otsustab parima abipaketi rakendamiseks töö käigus lihtsalt detaile muuta, ei saa ju ühegi loogikavalemi järgi olla uppi lendamine.”