Eks see Saaremaa üks kahtlane ja hämar paik ole, arvestades kesk merd paikneva maatüki minevikku ja üleüldse.

Aastaid tagasi kadus Tuulegi külast kolm neidist, üks leiti surnuna, teisi mitte. Kadus ka juhtumit uurinud politseinik ning tema naine jalutas joonelt vette, igaveseks. Niisiis, lava on valmis ehitatud, rekvisiidid paigas, näitemäng alaku.

Tegelikult pole Tuulegi küla olemas, kuid neidised kadusid… uues kodumaises kriminaalromaanis. Minevikumõistatust tuleb lahendama kinga saanud ajakirjanik, politseiniku tütar, kellega liituvad peagi ta vennad.

Lahe, et endine Õhtulehe žurnalist, terava keele ja vaheda sõnaga Katrin Pauts otsustas ajule ja sõrmedele tuld anda ning ühe korraliku krimiromaani valmis treida. Mis loodetavasti saab ka järje ja teisegi. Omamaine on ikka omamaine. Mis sest, et süžee kisub kohati keeruliseks, ent kõik sõlmed saavad lõpuks kenasti lahti harutatud.

Kui maailma krimikirjandus liigub viimasel ajal suurlinnadesse – Stockholm noir, Oslo noir, London noir – siis Eestimaa kirjanduslikud mõrvad, mida viimasel ajal on meeldivalt palju, pannakse toime pigem kolgastes.

Nagu Pauts ühes intervjuus ütles, tahab ta Saaremaast luua siinset Midsomerit. Andku tuld. Ta ise elab küll targu Muhus ja jääb üle loota, et saaremaalased liiga pahaseks ei saa, kui nende rahvaarvu tasapisi kärbitakse.

Eks see rannaküla õhkkond – ühest küljest kaunis ja eestlaslik, teisalt üksik ja pisut depressiivne – ongi see, mis sind raamatu külge kleebib. Jutt voolab ning kõik see kriminaalsus on vaid varjatud skelett, mis loo koos hoiab. Ja see ongi just hää krimka tunnus.

Tegelasedki on täpselt eestlaste pealt maha voolitud – artriidiga vaevlev kinnine politseinik, lõdva püksikummiga neidis, laia joonega rikkuri poeg, maarahva juuri lõhkuv uus-londonlane, igaveses leinas ema, ennastimetlevad ülemus, külarahvas kogu eheduses… Jah, just sellised me oleme.
Selge, et maailma vallutama Eesti krimiromaanid veel ei asu, kuid esimesed sammud, need kõige raskemad, on tehtud. Siit tuleb Pautsil edasi mina, sest kui jumal on ta määranud krimkasid kirjutama, siis kirjutagu.

Muide, Eestile läheb Saaremaa noir hästi peale, kuuldavasti olevat esimene tiraaž läbi müüdud ja trükimasinad taas huugama pandud.