Vabadussõjalaste liikumise eellaseks peetakse vahetult pärast Vabadussõda asutatud Eesti demobiliseeritud sõjaväelaste liitu, mis koondas vabadussõjaveterane ja seadis sihiks oma liikmete õiguste kaitse.

1929 moodustati Tallinna, Haapsalu ja Tapa osakondade eestvedamisel Eesti vabadussõjalaste keskliit (EVL). Selle peamised eesmärgid olid veteranide koondamine, Vabadussõja mälestuse hoidmine ja Vabadussõja vaimu säilitamine. Seega oli tegemist mittepoliitilise ühendusega. EVL-i juhtide hulka kuulus mitu tuntud sõjameest, nagu kindralid Andres Larka ja Ernst Põdder ning kolme Vabadusristiga pärjatud kolonelid Aleksander Seiman ja Oskar Luiga.