Suurepärane raamat, mis pakub ühe versiooni inimkonna ajaloost koos selgitustega, miks asjad läksid nii, nagu läksid.

Tagakaanel on lühidalt ja selgelt esitatud pidepunktid, mis tõid tähtsusetu looma, Sapiensi minevikust tänapäeva ja tegid temast maailma valitseja.

Tuli andis jõu. Kuulujutud kannustasid koostööle. Põllumajandus pani ihaldama enamat. Mütoloogia aitas korda hoida. Raha tõi ellu mõõtme, mida saab tõeliselt usaldada. Vastuolud panid aluse kultuurile. Teadus tegi meist surmatoovad olendid.

Kes pole ülalpoolse teooriaga nõus, siis pole hullu. Ajaloo lahtimõtestamine pole täpisteadus. Ent autori mõttekäigud on usutavad ja veenvad, lükates ümber mitmeid seniseid tõekspidamisi.

Näiteks on väidetud, et põlluharimine, mis jättis inimesed paikseks, muutis nad ka intelligentsemaks. Kas muutis? On mingeid tõendeid? Üks on selge, Sapiens kaotas põllumajandusrevolutsiooni tulemusena jõu ja vägevuse. Kas ei ole nii? Paneme diivanil lösutava heaoluühiskonna liikme ja nomaadi ühele joonele, kumb pärast üleilmset veeuputust ellu jääb?

Müütidel on inimkonna arengus suur osa, need panid miljonid üheskoos tegutsema. Riik, kui selline on müüt, usk samuti, isegi raha, sest see, mis meile pangaarvelt vastu vaatab, on hulk bitte, mitte mateeria. Me usume müüti, et ühest arvutist teise üle kantavatel bittidel on väärtus ning sestap oleme nõus ka tööd tegema.

Raha ja impeeriumide kõrval on usk kolmas inimkonda liitev ja korda loov tegur. „Religiooni saab määratleda kui inimeste normide ja väärtuste süsteemi, mille aluseks on usk üleinimlikku korda,“ kirjutab autor.

Küll aga ei ole jumal ega usk kõikvõimsad, nagu arvati enne teadusevolutsiooni. Tõsi. Kui Jeesus, Muhamed, Buddha ega Konfutsius, kes teadsid kõike, mida teada oli, ei suutnud kaotada maailmast nälga, haigust, vaesust ega sõda, siis kuidas inimene suudab. Ega ole kaotanudki, kuid siiski on maailm rahulikum ja rikkam.

Peatükis „Teaduse ja impeeriumi abielu“ kirjeldab ja selgitab Yuval Noah Harari säravalt, miks kerkis Euroopa maailma liidriks. Kummaline tõesti, sest vana maailm oli omal ajal sedavõrd vaene ja väeti, et Aasia ei viitsinud seda vallutadagi, kuigi võinuks.

Raamatus on kirjas õnne valem, elu mõte ja lõpuks tõdemus, et kuna inimene on võimeline bioloogilistest piiridest lahkuma ja muutnud loodusliku valiku põhimõtteid, siis võib Sapiens Sapiensi hävitada.