Kuusteist päeva augustis, mis vapustasid maailma. Ehk Berliini olümpia. Saksamaa jõudemonstratsioon, millele toona polnud võrdset.

Olgu alustuseks öeldud, et spordist pakutakse ses raamatus juttu vaid näpuotsaga. Kuigi jah, üks paljudest tegelastest on legendaarne Jesse Owens, USA tumedanahaline kergejõustiklane, nelja kulla võitja, kes keeras Saksamaa rassiideoloogia Hitleri meelehärmiks pahupidi. Kuidas saab džunglielanik olla üle aaria rassist? Toona mõeldi kibestunult, et äkki tuleks fotod jätta negatiivi – siis jookseb üks valge ees ja mustad järel.

Joseph Goebbels kees vihast: „Meie, sakslased, võidame ühe kuldmedali, ameeriklased kolm, nendest kaks saavad neegrid. See on häbiasi. Valge inimkond peab häbenema.“

Saksamaa au ja uhkus Lutz Long sai hakkama võika teoga – puudutas autasustamise järel Owensit ja lahkus temaga käsikäes staadionilt. Veidi aja pärast külastas Longi füüreri asetäitja Rudolf Hessi esindaja ja kuulutas: neegri kallistamine on igaveseks keelatud!

Napilt läks, et mängud Berliinis üleüldse toimusid, sest maailm polnud Saksamaa rassipoliitikaga rahul. Oli võimalus, et riigid boikoteerivad olümpiat või võetakse mängud Berliinilt ära. USA saatis 1934. aastal kohale kontrolli asja uurima, kuid Avery Brundage – tulevane ROK-i president muide – probleeme ei näinud. Nädal aega Berliinis elu nautinud, kuulis Brundage, et juudid ei saa kuuluda Sakamaa spordiseltsidesse. „Minu klubisse Chicagos juudid ka ei pääse,“ kehitas ta seepeale õlgu ning andis USA valitsusele teada, et Saksamaal on kõik korras.

Järgmine kontroll oli järjekindlam ning Saksamaa pidi nõudmisele vastu tulema, võtma koondisse vähemalt ühe juudi. Valik langes vehklejale Helene Mayerile, sest ta oli kõigest pooljuut. Ja maailm oli rahul.

Läbi inimeste avatakse raamatus Saksamaa tegelikkus aastal 1936. Kummalisel kombel nägid kõik „üliriigi“ väärakust, ent ei soovinud sellele justkui tähelepanu pöörata. Et paneme silmad kinni, siis on kõik hästi.

Elu Berliini tänavail, lokaalides, restoranides ja staadionitribüünidel. Pruunsärklaste jõudemonstratsioonid. Juutide tagakiusamine. Natsipropaganda. Riigijuhtide – Goebbelsi, Joachim von Ribbentropi ja Hermann Göringi – üksteist ületrumpavad priiskavad vastuvõtud. Hitleri mõttemaailm. Killukesi siit ja sealt… Just selline oli Berliin 1936, kuusteist päeva augustis.