„Igal normaalsel eestlasel on vähemalt veel üks alternatiivne reaalsus, mis tema sisse kenasti ära mahub,” kirjutab Valdur Mikita raamatus „Lingvistiline mets”. Milline reaalsus tekib aga siis, kui raamatust inspireerituna saavad kokku eri valdkondade kunstnikud? Enne „Lingua franca” 24. aprilli esietendust kuigi hästi ei muidugi ei tea. Veetsime viie etendajaga aega lavastuse proovisaalis, et teemat avada.