Kui mõni lapsevanem väidab, et laps on tema elus üksainus õnn ja rõõm, pole ta ilmselt lõpuni siiras või on tegu pühakuga.

Kirjutasin eelmisel nädalal, et emad ja isad võiksid unustada süütunde, kui lastele liiga vähe aega pühendavad. Aga kui palju lapsed üldse ellu positiivset toovad?

Hiljuti jäi sotsiaalvõrgustikus silma karikatuur, kus ema istub potil ja talle lükatakse uksealusest pilust salaamivorstide kotike. „Ema, kas sa teeksid selle palun lahti?” kostab teiselt poolt nõudlik lapsehääl.

Naljakas? Muidugi, kui potil istuja pole sina ja olukord pole igapäevane rutiin. Lapsed on muidugi elu õied, kuid nii rasked, et võivad mõne nõrgema varre kergesti murda.

Kui lugesin IRL-i uue juhi Helir-Valdor Seederi üleskutset ennaktempos sigima hakata, meenus üks häiriv mälestus: olen koos abikaasaga aidanud pereõnnest vahest liiga ilusat kuvandit pakkudes vähemalt kaks paari lahku ajada.