„Vabandust, aga mul hakkab selle jama peale kannatus katkema,” kirjutab Nõmme elanik, kelle biojäätmed on juba nädalaid ära viimata. Kolmel eelmisel korral on Tallinna jäätmekeskus saatnud talle vastuse, kus tänab pöördumast ja annab veksli jäätmed ära vedada.

1. märtsil võttis Nõmmel jäätmeveo korraldamise Ragn-Sellsilt üle Tallinna linnale kuuluv jäätmekeskus. Sellest ajast saati on probleemid kuhjunud otsekui prügi.

Esimesel korral helistas seni kannatlik klient jäätmekeskusesse ja juhtis tähelepanu sellele, et tööpäev hakkas lõppema ja tema biojäätmete mahuti oli tühjendamata. Vastati, et autojuht töötab kella kümneni õhtul ja tema aadress on graafikus.

Klient helistas jäätmekeskusesse peagi tagasi ja ütles, et mahuti on ikka tühjendamata. Vastus: auto sõidab välja kell kaks päeval. Prügiauto ei jõudnud tema juurde ka sel päeval.

Siis saatis nõmmekas kirja, millele vastati, et toimub segaolmejäätmete vedu. Kas see hõlmab ka biojäätmete vedu või mitte, talle ei selgitatud. „Kui te oma teenust korraldada ei suuda, siis palun kirjalikult loovutada Nõmme piirkond Ragn-Sellsile tagasi,” kirjutas ta lõpuks vihaselt.

„Kui te oma teenust korraldada ei suuda, siis palun kirjalikult loovutada Nõmme piirkond Ragn-Sellsile tagasi.”

Pärast pikka ootamist saatis Tallinna jäätmekeskus kohale kastiauto koos kolme töölisega. Ärritunud Nõmme elanik otsustas nende tegutsemist filmida. Videost selgub, et kaks neist raputasid jäätmed robustselt lahtisesse kastiautosse, samal ajal vestles kolmas häälekalt ilmselt oma ülemusega, ilmestades, kuidas jäätmevedajad oma graafikusse suhtuvad: „Sinna Endlasse küll ei jaksa ronida. Mitte Endlasse, vaid see… Vildesse ka ei lähe. Sellepärast, et kuradi meil on veel see üks siin teha. (…) Davai. Okei-okei, kõike head!”

Vaata Nõmme elaniku videot:

Tallinna jäätmehoolduseeskiri aga ütleb, et jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Nõmmele tulnud kastiauto oli lahtine ja tõstefunktsiooni täitis pigem toores jõud.

Eeskiri ütleb ka, et jäätmeid tohib lahtises veokis vedada ainult siis, kui on tagatud, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. Veel enam, autod peavad olema varustatud GPS-seadmega ja auto peab registreerima jäätmemahuti tühjendamise.

Ekslik arusaam

Tallinna jäätmekeskuse juht Kertu Tiitso sõnas juhtunut kommenteerides, et Eesti Päevalehe arusaam Tallinna jäätmehoolduseeskirjast on ekslik. „Klienti teavitati e-kirja teel, et kuna teenus on biojäätmete veoringist välja jäänud, siis teenuse kiireks tagamiseks saadetakse tema aadressile kastiauto. Klient ei ole tänaseni kordagi keeldunud talle pakutud teenusest, vastupidi, klient tarbis hea meelega teenust, avades meie lepingupartnerile ka väravad, et saaksime mahutitele ligi,” ütles ta. „Aia- ja haljastusjäätmete vedu toimubki tavapäraselt kastiautoga, kõik puuoksad ja lehekotid veetakse välja kastiautoga.”

Jäätmekeskuse juht sõnas juhtunut kommenteerides, et Eesti Päevalehe arusaam Tallinna jäätmehoolduseeskirjast on ekslik.

Keskkonnainspektsioon teatas oma kommentaaris, et on uskumatu, et sellist jäätmevedu kasutatakse 21. sajandil Eesti pealinnas, ja nentis, et arvestades praeguse vedaja varustust ja senist praktikat, ei tule selline juhtum üllatusena.

Kuna jäätmevedaja eksib kohaliku omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja vastu, peab juhtunu uurimisega tegelema munitsipaalpolitsei.

Kertu Tiitso sõnul tagas Tallinna jäätmekeskus kliendile operatiivselt teenuse ja kõnealune video näitab kliendi ülimalt pahatahtlikku suhtumist. Tiitso nõudis Eesti Päevalehelt õiguslikku alust video kasutamiseks ja nõudis video esitamist esmalt Tallinna jäätmekeskusele. Saatsimegi videost kuvatõmmised ja küsimused linnavalitsusele, Tallinna keskkonnaametile ja jäätmekeskusele. Küsimusele, kas linn teeb seadust, hankelepingut ja eeskirju rikkunud jäätmevedajale trahvi, vastust ei laekunud.