Eelmise aasta oktoobris vallandus justkui aastaid paisu taga oodanud skandaal, kui EAS teatas, et OÜ Ermamaa peab Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud ligi 200 000 euro suurusest toetusest tagasi maksma üksnes 10%. Põhjuseks tõi asutus juhatuse 2012. aasta otsuse, mille muutmiseks polevat nüüd enam põhjust.

Kui muul juhul jätab euroraha Eesti inimese külmaks – isegi kui tegemist on miljonitesse ulatuvate pettustega –, siis nüüd, kui loosse oli segatud president Toomas Hendrik Ilves ja ajakirjandus võttis asja suurema tähelepanu alla, kaotas ühiskond igasuguse enesevalitsuse. Kümme aastat Eestit teeninud riigipea sai pärast ameti üleandmist üleöö võrdsetest võrdsema tiitli. Meediahärm ei vaibunud niipea. Tavapärase nädala või paari asemel kestis lärm mitu kuud.

Ühtäkki leiti EAS-i aastaid tagasi koostatud otsus, millele oli alla kirjutanud toonane juhatuse liige Maria Alajõe (47). Joonistati skeeme, punuti vandenõuteooriaid ja levitati kuulujutte. Eestimaa osavamad sõnaseadjad teritasid keelt nii usinalt, et huuled läksid villi, villid aga katki ja lõhkise mokaga arvamusliidrid kukkusid peadpidi soolavakka, mis süvendas nende niigi vänget vimma veelgi. Kohati suisa vaenulikuks osutunud avalikul käratsemisel minetati viimanegi inimlikkus.