Hetke, mil tapja Dmitri Ganinile, pronksiöö ainsale ohvrile, noa selga lööb, ei märka mitte keegi. Või kui märkab, siis ei räägi. Ka tapja ise on vait. Nuga kaob, seda pole siiani leitud. Ja tapja peab hoolsalt suud: kümne aasta jooksul ei suutnud uurijad ühestki salvestatud vestlusest tabada ainsatki sõna, mis viitaks sellele, kes noorukile surmava hoobi andis.

Lõpuks oli politseil peamise kahtluse all viis meest. Nad kõik peksid Ganinit, kuid eitavad tema tapmist. Nüüd elavad nad õige mehe elu, ainult tapja ise teab, mida ta tegi.