Kolme nulliga aasta saabumisega kaasnes hulk kuulujutte ja ennustusi. Suurem jagu neist olid negatiivse alatooniga – enneolematult nullirohke arvu 2000 nn kolm silma tundusid puurivat ähvardava pilguga. Ka sõnal „millennium” oli mõneti pidulik ja teisalt pisut hirmutav alatoon – see viitas justkui millegi lõpule, mitte uue algusele.

Kuna tulime üpris esoteerilistest 1990-ndatest – kes suudaks üles lugeda kõiki neid sõgeda sisuga ajakirju, mis tollal ilmusid –, kui alatasa oli kombeks rääkida mingil kuupäeval saabuvast maailmalõpust, oli see ka 2000. aasta puhul üks põhiteemasid. Tõsi, vähemalt mina olin selleks ajaks juba koolipõlves aeg-ajalt toimumata jäänud „maailmalõppude” tuules karastunud ja hirmu, et kõik otsa saaks, ei olnudki.