Kui rääkisin tuttavatele, et kirjutan raamatutest „Avameelselt abielust” ja „Väike eesti seksiraamat”, sai selgeks, et kõik on neid raamatuid lapsepõlves salaja lugenud. Tavaliselt aastaid enne murdeea algust ja palju varem, kui seksiteemasid koolis puudutati. Ilmselt ka enne soovituslikku vanust neist asjust nii üksikasjalikult teada. Seejuures aga ei maininud keegi, et nimetatud teosed oleksid neid kuidagi šokeerinud – eluaegse trauma jätsid hoopis seksiraamatu illustratsioonides kasutatud mehe üüratud vuntsid.