Sellest nädalast näeb Tallinna Portreegaleriis näitust, mis on keskendunud sõprade mälestustes erakordselt sooja ja võluva kunstniku elule. Kolmes toas saab vaadata Raivole otsa tema eri eluetappides.

Kokkulangevus tähtpäevaga on juhuslik. Galerii peremees Rene Kirspuu ei mõelnud Raivo surma-aastapäevale, vaid soovis lihtsalt tuua publikuni kellegi, kes kõnetaks, oleks oma ja tuttav. „Ei pea ju otsima ja ootama tähtpäeva, et kedagi meenutada, elu on üürike nagunii,” sõnab Kirspuu.

Raivo poeg, peagi 28-aastaseks saav Richard-Erik Järvi tunnistab, et isast näituse korraldamine on tal ammu meeles mõlkunud, kuigi eluloonäitusest ta mõelnud polnud. Soov oli tuua rahva ette isa kunst, mida on veel palju rohkem kui lugematud raamatuillustratsioonid ja teleekraanilt tuntud sümpaatsed tegelased. Poja arvates tuli Rene näitusemõttele väga õigel ajal ja ilmselt annab see nüüd tõuke ka kunstinäitus lõpuks üles panna.

„Hea sooja tunde tekitab, et isa meeles peetakse,” kinnitab Richard, keda keegi Raivoga lähedamalt seotud inimestest selle nimega ei kutsu. Ta on kõigi jaoks Riksu, nii nagu nimetas poega üksi ja sõprade abiga kasvatanud Raivo.