„Kui me hakkasime selle altari küsimust siin kirikus arutama, polnud küsimus selles, kuidas me seda teeme, vaid mille jaoks me seda teeme. Nähtavat saab jutustada binaarsete optsioonide kaudu – üks tingib teise olemasolu. Nii nagu on argipäevad, on ka pühapäevad. Need, mis on tavalised, näitavad seda, et on olemas ka ebatavalist. Kirikusse sisenedes astud argisest rütmist pühasse rütmi. Kui on olemas midagi lõplikku, mõõdetavat ja kaalutlevat, et seletada, kuidas midagi on tehtud, siis peab olema ka selle vastand. Me suudame teaduslikke asju põhjendada, aga kirik ei küsi, milleks asjad on tehtud, vaid mille jaoks,” alustab toomkiriku koguduse õpetaja Arho Tuhkru sissejuhatust eelseisvale teekonnale.