„Ükssarvikute farmi” autor ja lavastaja Urmas Lennuk on varemgi kirjandusklassikutega flirtinud. Asjaolu, et kõnealune lavastus on vaimukas, tempokas, mõttekas, tänapäevane, isiklik, armas, soe, naljakas ja veel palju muud, tõestab, et vana asja on mõtet ikka ja jälle teha. Muidugi ei ole see täpselt sama, aga struktuuri ja vormi pole põhjust muuta, kui see toimib. Sisu muutub niikuinii olenevalt ajalisest kontekstist ja vaataja positsioonist.