Kõrgemate riigiteenijate – presidendi, peaministri, õiguskantsleri, kohtunike, riigisekretäri, ministrite, riigikogu liikmete – ametipalk on olnud juba aastaid sisuliselt külmutatud. Nimelt lasid ametnikud 2009. aastal seadust muutes riigikogu liikmete tahtest olenemata läbi ühe vea ja seadusesse sai kirja, et kõrgemate riigiteenijate palku hakatakse igal aastal indekseerima kindla valemi järgi kõrgeima palgamäära saaja tolleks ajaks paika pandud palgast. Kõrgeimat palgamäära saavad seaduse järgi president, peaminister, riigikogu esimees ja riigikohtu esimees ning summaks kinnitati toona 5200 eurot.

Just selle algsumma järgi on järgmiste astmete palku seniajani indekseeritud, mis tähendab, et kõrgemad riigiteenijad pole erinevalt ametnikest või erasektori töötajatest vahepealsete aastate jooksul palka juurde saanud. Tõsi, kui täpne olla, siis on kõrgemate riigiteenijate, sh riigikogu liikmete ja presidendi palk alates 2011. aastast siiski mõnikümmend kuni 88 eurot tõusnud. Ent näiteks ministrite palgad olid aastaid seaduses ette nähtust väiksemad, sest 2000-ndate lõpu majanduskriisi ajal neid kärbiti.