Eile hommikul kella kaheksa ajal maandus Frankfurdi lennuväljal Indiast Chennaist startinud Lufthansa lend, mille pardal oli 14 Eesti laevakaitsjat. Hetk, kui lennukirattad maad puudutasid, tähistas laevakaitsjate India-saaga lõppu. Lõpuks ometi olid nad peaaegu kodus. Oodata jäi veel 12 tundi, et saada viimasele lennule, mis tõi nad Tallinnasse.

Eesti Päevaleht sõitis laevakaitsjatele Frankfurti vastu, et selle loo viimastele peatükkidele ise tunnistajaks olla. Mida küll mõtlevad ja tunnevad 14 Eesti meest, kes on just veetnud neli aastat vastu tahtmist Indias, solgutatud mitu korda läbi India kohtusüsteemi, istunud vanglas, lõpuks õigeks tunnistatud ja ootavad nüüd kojusõitu?

Taas laevakaitsjatega kohtumine oli ka minu jaoks teistsugune kui alles nädalajagu tagasi Chennai hotellis. Siis olid nad äsja vanglast vabanenud, maganud esimesi öid päris voodis ja polnud veel selgust, millal nad koju võiksid saada. „See asi võib vabalt veel aastaid võtta,” ütles laevakaitsja Vladislav Korshunov möödunud nädala lõpus. „Mina arvan, et me saame koju teisipäeval,” oli Lauri Ader optimistlikum. Selgus, et ennustusega pani täppi Ader, sest esmaspäeval said nad kohalikelt võimudelt kojusõiduks heakskiidu ja teisipäeval selleks vajaliku viimase templi. Ja eile olidki nad juba peaaegu kodus. Kui ma möödunud pühapäeva õhtul laevakaitsjatega hüvasti jätsin, ei teadnud nad, et sündmused võivad nii kiiresti areneda.