Samal ajal kui Eesti koolilapsed harjutavad kriipiva metallsule kohmakuse tõttu loodud tähekujude maalimist, kirjutavad täiskasvanud pikki tekste kirjatehnika poolt ja vastu. Arvutil, kümne sõrmega või oma kodukootud, vähem sõrmi haaraval meetodil.

2014. aastal Suurbritannias korraldatud uuring näitas, et iga kolmas inimene polnud enam kui poole aasta jooksul midagi käsitsi kirjutanud. 2006. aastast on pärit üks Taani uuringule toetuv prognoos, et 2016. aastal kirjutatakse kõikidest tekstidest käsitsi vaid 2% .

Ometi on seoskirja nõue Eesti koolide õppekavas sees, kuid masinkirjaoskust mitte. „Arvuti klaviatuuril trükkimise oskuse nõuet põhikooli eesti keele ainetundide õppekavas ei ole. Õpilane peab teadma küll kirjalike tööde vormistamise ja teksti arvutitöötluse põhimõtteid,” ütles haridusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm.