Viimasel jõulueelsel tööpäeval, mis jäi Volli Kalmu (64) elus viimaseks, käis ta rektoraadis ringi tavapärasel reipal sammul. Nädal oli olnud ootuspäraselt töine. Rektoraadis käis palju külalisi, oli ohtralt kohtumisi ja koosolekuid. Reede pärastlõunal tulid rektor Kalmule külla setud – sooviti häid jõule ja arutati järgmise aasta koostööplaane. See on iga-aastane traditsioon: setud tulevad rahvariietes ja kogu peahoone kajab pillimängust. Kella nelja paiku pärastlõunal lahkus Kalm rektoraadist rõõmsa ja tegusana. Miski ei osutanud sellele, mis juhtub järgmisel päeval. Ees ootasid jõulud ja aeg Otepää lähistel, kus asub perekonna armastatud suvekodu. Seal veetsid Volli Kalm ja ta abikaasa Elle nii palju aega kui võimalik.

„Töölt koju minnes soovis ta meile rahulikke jõule, ütles „Kohtumiseni!” ja lehvitas ukselt – ta oli silmanähtavalt õnnelik,” meenutab rektoraadi sekretär Eve Lember.

Laupäeval läks Kalm Käärikule suusatama – suusa-, jooksu- ja rattarajad olid talle armastatud lõõgastumispaik. 

Abikaasa Elle ootas teda raja ääres kohvikus. Olles suusad pärast sõitu auto najale toetanud, varises Kalm ootamatult maha ja suri.