1999. aasta 3. aprillil ehmatas Eesti Päevalehe lugejaid laupäevaselt värvilise lehenumbri esiküljel ilmunud väike uudisnupp. Keset kevadpühade pikka nädalavahetust avaldatud uudisest selgus, et mõni päev tagasi langes armastatud teletäht Urmas Ott jõhkra noarünnaku ohvriks. Artikkel oli tilluke, vahest kümmekond rida, justkui poleks selles tänapäevaste standardite järgi ootamatus ja hirmsas juhtumis – ööl vastu 1. aprilli sai Urmas Ott oma autos istudes seitse noahoopi – midagi erakordset.