Eelmisest töökohast Silvanost lahkusite maikuus, RKAS-is alustasite detsembris. Teil oli piisavalt aega, et mõelda, mida edasi teha. Miks otsustasite palju avalikku kriitikat pälvinud RKAS-i kasuks?

Mõtlemisaeg oli puhtalt isiklikel põhjustel. Mu poeg lõpetas põhikooli ja läks gümnaasiumisse. Pere jaoks oli hea, et sain kodus olla ja hoopis teistele asjadele keskenduda.

Olin seni riigisektori enda jaoks välistanud. Konkurssidele kutsuti varemgi, aga ma ei läinud. Arvasin, et avalik sektor ei sobi mulle. Olen loomult kiire otsustaja ja mul oli teatav eelarvamus. Sügisel hakkasin ringi vaatama ja käisin mitmel vestlusel. Need kõik olid sellised valdkonnad, kus ma pole enne olnud. Eks ma otsisingi midagi uut, et ennast arendada, aga ka oma varasemaid kogemusi rakendada.