Lydia (29) ja Aleksandr Dotsenko (31), kelle Mustamäe korterisse lähen külla telerit vaatama, jäävad esimese hooga kolmanda pereliikme varju. Pooleteiseaastane särtsakas tüdruk Lera juba teab, kuidas hõivata kogu tähelepanu. Pärast esmast tutvusetegemist poeb ta aga vaheldumisi issi ja emme sülle ning kuulab huviga vestlust.

Kohvitass aurab, kristallkausikestes ahvatlevad küpsised ja šokolaaditükid. Meie räägime televisioonist. Mida üks tüüpiline venekeelne perekond pildikastist saab? Kui erinevalt suudab meedia panna kahe eri keele esindajaid maailma nägema? Kas on nii, et on inimesed nagu inimesed ikka, aga kui panevad käima PBK, siis muutuvad zombideks. Täna valivad Kõlvarti, homme võivad valida tsaariks Putini enda. Kas tõesti muudab üks telekanal inimesed kuulekateks marionettideks?