Kohtume 87-aastase Ageeda Paaveliga Memento ruumides. Represseeritute ühingu kaks kitsukest tuba asuvad töötukassaga ühes hoones Tõnismäel. See on kiviviske kaugusel kohast, kus asus pärast Teist maailmasõda rajatud Tallinna vabastajate monument, mille õhkulaskmine viis Ageeda Paaveli ja mitu teist noort vangistusse. Paaveli kinniistumise esimene osa möödus Pagari 1 maja kongides. Kuid mitte ainult kongides, ka ülekuulamistubades, koridorides, boksides. Nüüdseks on Pagari 1 maja kenasti renoveeritud, seal asuvad lukskorterid. Kuid mälestus kongidest pole kuhtunud – mullu suvel avati need muuseumina külastajatele vaatamiseks. Kuna okupatsioonide muuseum – uue nimega Vabamu – sulges aasta alguses remondiks uksed, on Pagari kongidel Eesti ajaloo mustade aastate näitamises varasemast suuremgi roll. Aga Pagari kongide infoleti töötaja sõnul on nende peamised külastajad välismaalased, eestlane tänavalt naljalt konge vaatama sisse ei astu.

Kui Ageeda Paavel mullu juulis Pagari muuseumi avamise päeval kitsast trepist alla astus, valdasid teda segased tunded. „Kuid uudishimu oli ka,” meenutab ta pool aastat hiljem. „Seinad olid seal nii ilusaks tehtud, üle krohvitud. Kui meie seal olime, siis küll seinad nii ilusad ei olnud ja akende all oli niiskus,” märgib Paavel muiates.