Draamateatri etenduse „Kriidiaed” žanrit on raske määrata. Ilmselt on tegu tragikomöödiaga, mis kaldub pigem komöödia suunas. Igatahes pole see romantiline komöödia, sest keegi kedagi ei armasta. („Armastus on selles majas farsiks muudetud.”) Tegu pole ka farsiga, sest kõik püsib reaalsuse piirides ning aja ja kohaga ei mängita. Kuigi vaataja saab loo kulgedes päris mitme tegelase mineviku kohta teada valusaid asju, on need kõik möödas ja näidendi toimumisajaks on kõigi elu kuidagi paika loksunud.

Eelkõige minnakse „Kriidiaeda” vaatama seetõttu, et kaasa teeb Ita Ever. Ja teeb hingega. Lavastaja Roman Baskin pole oma peagi 87-aastaseks saavale emale teinud mingit hinnaalandust. Ever ei tule lavale nagu elav legend, vaid teeb tõsist kutsetööd.