Möödunud aasta detsembris jõudsid Euroopa Liidu ministrid Eesti eesistumisel üksmeelele, et 2025. aastaks peab 55% olmeprügi jõudma taaskasutusse. Nõue kasvab iga aastaga ja 2035. aastaks peab see määr olema lausa 65%. Paraku tundub, et senise prügipoliitika jätkudes on Eestil raske täita isegi 2020. aastaks seatud 50% olmeprügi ringlusesse saamise sihti. Praegu jõuab ringlusesse tagasi vaid umbes kolmandik prügist.

„Praeguselt tasemelt 2020. aasta eesmärgini jõudmine on üsna ebareaalne,” ei teinud keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler olukorrast saladust. Kergitada ringlussevõttu 32% pealt 50%-le on keerukas, sest see on prügikäitlejatele liiga kallis. Palju odavam on prügi ahju ajada. Igal aastal tekitavad Eesti majapidamised umbes 430 000 tonni olmejäätmeid, mis küll lendavad prügikasti, kuid probleem seisneb selles, mida teevad jäätmekäitlejad prügiga edasi. 55% prügi põletatakse.