Mullu novembri esimestel päevadel hakkas Tallinna eliitkooli 4. klassi kümneaastasel õpilasel halb.* „Nagu ta samal päeval mulle rääkis, oli tal pärast kehalise kasvatuse tundi paha hakanud. See ehmatas teda, ta toetas pea vastu garderoobiseina ja ootas, et peapööritus järele annaks. Klassivend oli jooksnud klassijuhatajalt abi otsima, too oli kohale tulnud ja viinud lapse arstikabinetti, kus aga sel päeval kedagi ei olnud.”