See kurioosne lugu räägib sellest, kuidas üks eksitus viis teiseni ja Veera Kallas-Moilanen jäi seetõttu ilma oma Viimsis asuvast majast. Näeme, et võlgade sissenõudjad unustavad sageli viimasegi inimlikkuse ja suhtuvad ka eksikombel võlgu jäänud inimesse kui paadunud kurjategijasse.

Lugu sai alguse kümme aastat tagasi. Veera sõlmis 2008. aasta jaanuaris Elisaga perepaketi ja ostis pojale telefoni, mille eest tasus kohe. Ent pärast kaht nädalat ootamist ei olnud SIM-kaardid aktiveerunud, mistõttu Veera võttis Elisaga ühendust. Selgus, et SIM-kaardid ja telefoninumbrid ei kattunud. Tal paluti läbi astuda Mustamäel asuvast Elisa kontorist.

Kuna Veera töötas ja viibis juba tollal enamiku aastast Soomes, sai ta Elisasse minna alles mais Eestisse tulles. Lähenes emadepäev ja talle pakuti emadepäeva paketti, millel olevat soodsam hind ja paremad tingimused. Uues lepingus oli kirjas, et emadepäeva paketti ei sõlmita klientidega, kellel on perepakett. Temaga aga sõlmiti. See olevat olnud justkui lohutuseks varasema sekelduse eest. Veerale öeldi, et kui sõlmitakse uus leping, kaotab vana leping kehtivuse.