Leonhard Lapin on nähtus ja institutsioon. Ta on seda Eesti kunstimaailma ja avalikkuse, aga kahtlemata ka iseenda jaoks. See saab Manfred Vainokivi dokumentaalfilmi vaadates selgeks juba esimestest kaadritest. Või kas ikka saab? Lapinit teadvatele-tundvatele inimestele on kõik selge algusest peale. Tegelikult juba enne linateose algust. Kuidas on aga nendega, kes ei tunne filmi peakangelast ja kunstielu? Nojah, võib ju väita, et selline inimene ei lähegi filmi vaatama ja võib-olla see tõepoolest ongi nii.