Pange end hetkeks raamatupidaja olukorda. Keset kiiret tööpäeva saabub teie e-postkasti ülemuselt kiri: „Kas me saame saata EUR 55.900,00 täna?” ning lisatud on pangarekvisiidid, mis näitavad, et ülekanne tuleb teha Inglise panka. Arvet küll kirjaga kaasas pole, aga kui raamatupidaja on varemgi teinud inglastest partneritele ülekandeid ning firmas on juba kujunenud praktika, et küll nende arvetega saab ka tagantjärele tegeleda, siis pole põhjust erilist häirekella lüüa. Kiirmakse teele ja tehingu võib bilanssi kanda. Siis aga selgub, et sellist kirja pole ülemus saatnud, võimalikust ülekandest pole ta midagi kuulnudki ning selleks ajaks, kui pettus avastatakse, on pätid rahaga ammu uttu tõmmanud.

Sellised pettused pole uued, need ilmusid internetti koos veebi kolinud kurjategijatega. Küll on suuremaks läinud summad. Ainuüksi sel aastal on lihtsa pettuse õnge läinud Eesti ettevõtted üle kandnud 49 000 ja 43 000 eurot, peale selle on tehtud ka üks n-ö väiksem makse 22 000 eurot. Need on kindlalt teada juhtumid, kuid eksperdid hindavad, et see on ainult jäämäe veepealne osa. Paljud ohvrid pole endast ilmselt teada andnud.