Iga neljas esimesse klassi minev Eesti laps on ülekaaluline, aga täiskasvanutest on ülekaalulisi üle poolte ja nende hulk ei paista vähenema hakkavat. Ometi teavad kõik parema enesetunde ja kergema kehakaalu retsepti: söö tervislikumalt ja liigu rohkem. Miks on see ikkagi nii raske? Miks pole me täiuslikud bioloogilised masinad, mis söövad just nii palju, kui on vaja? Miks inimene, suure ajuga elukas, iseenda isudega toime ei tule?