Mul on võimatu kirjutada Pärnust kõnelevast raamatust ausalt, ilma et teeksin otsa lahti paari ülestunnistusega. Esiteks, ma pean end siiani uhkusega pärnakaks, ehkki ma ei ole juba seitse aastat Pärnus elanud. Teiseks, Piret Tali sulest ilmunud „Minu Pärnu” jõudis minu praegusesse San Francisco koju täpselt keset kõige hullemat koduigatsust, mis tähendab, et olin selle lugemise ajal kõike muud kui erapooletu.
Minu-sarja raamatud kipuvad jagunema kahe formaadi vahel: kronoloogilise narratiiviga mina-vormis jutustatud lood ja esseelikumad, eri pildikestest kokku traageldatud artiklikogud. „Minu Pärnu” kuulub pigem nende viimaste hulka, ehkki pea kõik peatükid on moel või teisel autoriga seotud. Peale Tali figureerivad tegelastena tema vanemad, pere, naabrid, kohalikud kuulsused ja kultuuritegelased Kati Murutarist legendaarse Pudeli-Vovkani.